Kui lavaleminek lõpuks käes, tahtis kõrgendatud meeleolus diskor rahvast lõbustada enda arvates parimal moel. Muu hulgas tõmbas Rock Hoteli loo “Skandaal perekonnas” ajal poole laulu pealt voolujuhtme seinast välja. Ja suskas hõikega “Skandaal jätkub!” uuesti tagasi. Žüriile selline tembutamine ei meeldinud, Kapi esinemine katkestati, hiljem määrati talle veel ka paarikuuline esinemiskeeld.
Taas kord tõsteti probleemina esile ruumipuudus. “Tantsutüdrukute esinemist nägi vaid 40–50 õnnelikku, slaidid ja muud tehnilised efektid kaotasid sisuliselt oma mõtte,” kirjutab Vello Neemoja 25. juulil 1982 Noorte Hääle pikemas diskoteemalises loos. Ta märgib, et viies festival, mis loodetavasti ikka tuleb, peaks aset leidma sobivamates ruumides.
Viies jäi viimaseks
Viies “Saaremaa kadakas” 1983. aastal tuligi, aga paraku jäi ka viimaseks. Anti Kuus kirjutab 2. juunil 1983 Kommunismiehitajas, et tantsudiskod toimusid jälle saalis, mis üsnagi sobimatu sellise suure ürituse korraldamiseks.
“Puudu tuli ruumist, samuti põhjustas pimendamise võimaluse puudumine valgusefektide kaotsimineku. Halvas olukorras oli ka žürii, kelle eest põnevad üksiknumbrid kokku jooksnud inimmass ära varjas. Ja ometi on festivali eredaimad hetked pärit just tantsudiskodest. Tugeva mulje jättis ka Lembit Jetsi teatraalne disko, kust olid pärit sellised koloriitsed kujud, nagu “diskodoktor” ja “diskohull”,” märgib ta.
Kokkuvõttes pälviski Lembit Jets festivali grand prix’ ja “Saaremaa kadaka” parima kuulamis-vaatamiskava eest. Parima tantsudisko “Saaremaa kadaka” sai Margus Turu. Einar Kapp tunnistati II preemia vääriliseks ning Valdo Paddar ja Valeri Fedjajev said mõlemad III preemia. Eripreemiaid anti välja 11, nende hulgas Lootuse preemia Saaremaa noormeeste grupile Kaido Vanem-Hendrik Allik-Tõnu Liiv.
Mati Tarvise järel rajooni komsomolikomitee etteotsa saanud Riho Nook ütleb, et festivalile panid punkti juba korduvalt mainitud ruumipuudus ja korraldusliku poole keerukus.
“Linnas ei olnud ju kohta, kus suurema publikuga tantsuõhtuid teha. Kultuurimaja fuajee jäi selleks ilmselgelt väikeseks. Lisaks sellele oli Saaremaal niisuguse ürituse korraldamine väga keeruline, sest meil oli piiritsoon, kuhu pääsemiseks oli vaja lubasid. Diskorid oli aga enamuses parajad boheemlased,” selgitab ta.
Nii koliski festival Paidesse, kus oli just valmis saanud suur kultuurimaja. Saaremaal aga jätkasid kohalikud diskorid täie hooga ja oluliseks diskokantsiks kujunes Kingissepa II keskkool, kus lükati käima päris oma diskofestival.