Eestlased rajavad Usbekistanis e-tervishoidu

Usbekistan. Foto: www.freepik.com

E-meditsiini eestvedaja, perearst Madis Tiik koos Eesti konsultatsioonifirmaga Civita võitis rahvusvahelise konsultatsioonihanke Usbekistanis, et viia see Kesk-Aasia riik üle digimeditsiinile.

“Aastaks 2030 peab seal kõik täisdigitaalne olema,” ütles Tiik, kes kevadest saati Usbekistani vahet sõidab. Lisaks igapäevased veebikoosolekud ning kaugtööna hankedokumentide ja tehniliste spetsifikatsioonide koostamine. Oluliseks töölõiguks saab sealsete koolitajate väljaõpetamine.

Ekspertide meeskonna juhina jääb Tiigi ülesandeks mõista, kuidas toimivad Usbekistanis meditsiini esmatasandi süsteem ja haiglasüsteem, kuidas liigub raviraha ja kuidas liiguvad andmed. Selle teabe põhjal koostavad teised eksperdid tehnilise spetsifikatsiooni, mille järgi hakatakse sealset digilugu looma. “Eks me tegelikult viime sinna Eesti digilugu, aga tunduvalt parema muidugi, sest aeg liigub edasi,” rääkis Tiik. Viisteist aastat tagasi valminud Eesti E-tervishoid teeb samuti järg-järgult läbi uuenduskuuri. “Patsiendiportaal viidi juba üle terviseportaali uuele platvormile, nii et Eestis käib 2.0 versiooni tegemine.”

Tiik nimetab Usbekistani digiloo ülesehitamist unelmate projektiks. “Selline asi, mida oled nagu kogu aeg unistanud, et kui saaks kuskil veel alustada täiesti nullist,” selgitas ta. Usbekistanis elab 37 miljonit inimest ja seal töötab 530 000 tervishoiutöötajat, kogu asjaajamine käib aga ikka veel paberkandjal. Usbekkide tervishoiusüsteem on sisuliselt samas seisus, kus Eesti oli umbes 1988. aastal. “Nüüd saan seal oma 25 aasta pikkust töökogemust realiseerida,” sõnas Tiik.

Usbekistani digiloo juurutamist rahastab Saksamaa Arengupank, kes seadis tingimuseks pädevate konsultantide kaasamise. Hange kestis kolm aastat, lepingud sõlmiti märtsis.

Tiigi sõnul peavad kõik usbekid käima kord aastas kohustuslikus tervisekontrollis. “Me kirume nõukasüsteemi, seda dispanseerset jälgimist, millest lääneriigid aga tegelikult unistavad,” rääkis Tiik. “Meil tuleb leida optimaalne tasakaal, panna juurde digivahendeid ja külge tehisintellekt ning saame väga hea tulemuse tegelikult.” Inimestel on harjumus regulaarselt tervisekontrollis käia ja seda tuleb targalt kasutada haiguste ennetamiseks.

Huvitavaks väljakutseks on ka tehisintellekti juurutamine. Usbekistanis on naiste peamiseks vähki suremise põhjuseks rinnavähk, samas on mammograafia kättesaadavus järjest parem, kuid puudu on radioloogidest, kes oskaksid mammograafiauuringut interpreteerida. Neid on kõigest kaks. Tehisintellekt võimaldab siin teha esimese hinnangu, mis oluliselt vähendab radioloogide töökoormust.

Hiljuti rääkis Eesti tervisekassa juht Rain Laane vajadusest juurutada tehisintellekti ka Eesti radioloogias. Rinnanäärme skriiningus teeb sel juhul edaspidi esimese lugemise tehisintellekt ja sealt selekteeritakse välja need kahtlased juhud, mille radioloog üle vaatab. Sellega on võimalik radioloogide töökoormust oluliselt vähendada.