Digimeditsiini mõju rahva tervisele pole seni uuritud

Foto: www.freepik.com

Eesti digimeditsiini pioneeri Madis Tiigi sõnul ei saa täna keegi üheselt vastata, kas e-tervishoid on Eesti elanike eluiga tõstnud või hoopiski alla viinud.

Selleks, et e-meditsiini ja tavameditsiini toimet rahva tervisele võrrelda, tuleb poolele elanikest anda digiretsept ja teisele poolele paberretsept, ja niimoodi vähemalt kolm aastat, räägib Tiik. Tulemused selguvad ka sel juhul alles 10–15 aasta pärast. Need on pika vinnaga asjad.

Kakskümmend aastat tagasi harva kui nägid kedagi pärast tööaega Kuressaare linna ümbruses jooksmas või sporti tegemas. Ei olnudki kuskil käia. Kogu lahe äär oli võssa kasvanud, pilliroogu täis, kergliiklusteed puudusid. Nüüd osaleb Kuressaare linna jooksul 1800 osavõtjat, kümme aastat tagasi oli ca 150 osavõtjat. Teadlikkus oma tervisest ja kõigest, mis seda mõjutab, aina suureneb.

Tervise eest aitavad hoolitseda nutiseadmed, mis pakuvad omanikule andmeid tervise analüüsimiseks. Kell annab sulle hommikul teada, et ära täna trenni tee, sest oled magamata ja väsinud.

Samas on keeruline kindlalt väita, et üks või teine hea asi sinu tervise juures sündis just tänu tehnoloogiale. Ka elatustaseme kasv tõstab inimeste eluiga, sest suurema sissetulekuga inimene saab endale lubada paremaid teenuseid ja elukvaliteeti.

Madis Tiigi sõnul peaksime tervisealase ennetustööga pihta hakkama nooremas eas inimestega, kui seda tehakse praegu. Tänasel päeval algab ennetus pihta pärast esimest infarkti või kui kolesteroolinäit rühib juba lakke.

Kolesterool on kumulatiivse mõjuga: mida pikemat aega kolesterool või veresuhkur üle normi püsib, seda rohkem ta kahjustusi tekitab. Kui inimene hakkab rohtu võtma alles siis, kui kolesterool on juba kümme aastat olnud üle normi, siis vanu kahjustusi tagantjärele tablettidega ei ravi.

Küll saab venitada järelejäänud elu pikemaks, kui see oleks kujunenud ilma ravimiteta. Kui sa hakkad sulle jäänud aega venitama kuuekümneselt, venitad sa selle seitsmekümne peale. Kui hakkad aga asjaga pihta 35-aastaselt, siis võid venitada ka sajani välja. Küsimus ongi selles, millal sa alustad.

Kahekümneaastaselt ei ole mõtet küsida, kas ta tahab elada seitsekümmend aastat või sajaseks, teda see küsimus ei kõneta. Mingil hetkel jõuab aga kõigile kohale, et tervis on tema enda vara ja selle hoidmine sõltub eelkõige igaühest endast. Mitte tervishoiust.

Tervishoid võib inimesele anda digiloo andmetel põhineva prognoosi, milliseks kujuneb tema tervise trajektoor. Kui inimesel on 35-aastaselt kehamass üle normi, ta suitsetab ja kolesterool on kõrge, siis suure tõenäosusega saab talle 53-aastaselt pluss-miinus kolmekuulise täpsusega ennustada, millal saabub infarkt.

Seega saab 35-aastase inimese panna valiku ette, kas ta soovib näha oma tütart keskkooli lõpetamas või on ta selleks ajaks juba lahkunud. Meditsiin saab infoga sekkuda üsna varakult, kuid valikud jäävad inimese enda otsustada.