/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/19/16231577t1h686a.jpg)
Reede hommikul teatas Saaremaa loomaaed kurbusega, et lahkunud on üks loomaaia asukaist - krokodill Kusti. Loomale sai saatuslikuks inimkäsi.
Pisike krokodill leiti surnuna neljapäeva pärastlõunal, kui üks külastaja tuli loomaaednikele teatama, et Kustiga ei tundu kõik korras olevat.
"Päeval veel nägin, et loom on elus ja terve, ent kui kella poole kolme ajal külastaja kutse peale Kustit vaatama läksin, oli loom külili, tegemas oma viimaseid hingetõmbeid," rääkis Saaremaa loomaaia perenaine Mirge Arge loomaga juhtunust.
Tahtmata lasta endi pähe mõtet, et Kusti surmas on süüdi inimkäsi, süüdistasid loomaaednikud Risto Ränk ja Mirge Arge esialgu iseend.
"Ikka tuli pähe mõte, et oleme midagi tema eest hoolitsedes valesti teinud," rääkis Arge. Lahangu tulemus aga näitas, et looma eest oli hoolitsetud parimal viisil, tema organid olid hästi arenenud ning ka parasiidiproov oli negatiivne.
Lahangu tegi Kustile tema ihudoktor, Muhu loomakliiniku veterinaar Heli Säre, kes oli juhtunust samavõrd šokeeritud kui loomaaednikud.
"Uurisime koos igat Kusti sentimeetrit ja organit, kõik oli nii nagu peab, koljuni jõudes vaatas meile vastu aga suur verevalum," kirjeldas Arge lahangul nähtut.
Verevalum viitas tõsiasjale, et kellegi kuri käsi on Kustit kas väga kõvasti torkinud või on pisikrokodillile kiviga pähe visatud.
Arge sõnul hoiti krokodilli suures tiigis, millel oli küll peal võre, mis kaitses Kustit teiste loomade eest, ent paraku kõige suurema kahjuri – inimlooma eest see teda ei kaitsnud. "Lootsime, et inimlooma vastu aitavad märgid ja võre, aga Kustiga juhtunu valguses saime aru, et oleme olnud naiivsed ning saame nüüd paremini aru, miks teistes loomaaedades on rohkelt aedu – need on inimeste, mitte loomade jaoks," tunnistas Arge, kes on viimastel päevadel korduvalt pidanud inimesi korrale kutsuma.
Näitena toob ta olukorrad, kus lapsevanemad ise ärgitavad oma lapsi parte kividega viskama, et näha, kas nad saavad pihta. Lisaks on korduvalt nähtud loomade torkimist.
"Neljapäeval juhtunu on selge märk, et peame mõtlema veel rohkem inimtegurile, sest inimesed ei oska loomadega käituda ja arvatakse, et kõike võib teha," ütles Arge.
Sotsiaalmeedias tehtud postituses kutsub Saaremaa loomaaed üles neljapäeval kell 14–15 loomaaias viibinud inimesi tunnistama üles, kes midagi nägi või tegi.
Mõistagi on loomaaed kaetud ka kaameratega, ent kuna Kusti sai välja alles möödunud pühapäeval, jäi loomaaednikel üle kontrollimata, kui hästi kaamera just Kusti tiiki näitab.
"Tiik küll on kaamera vaateväljas, aga oleksime võinud kaamerat paremini sättida, et tiigi ümber toimuvat paremini näha," tõdes Arge.
Kas ja kui palju Kusti tapja leidmine loomaaeda aitab, ei oska Arge öelda, ent siiski loodab ta selle inimesega vähemalt rääkida, et panna ta mõistma oma teo tagajärgi.
Kustiga juhtunut jagades loodavad Risto Ränk ja Mirge Arge samuti panna inimestele südamele rohkem märgata ja avada oma suu, nähes loomaaias või mujal kedagi loomadega halvasti käitumas. "Läbi selle, et me ise silmad ja suu lahti teeme, saame teha maailma paremaks," leiab Arge.
Kustiga juhtunu uurimiseks on loomaaednikud kaalunud ka politsei kaasamist, ent kuna loomadega seotud juhtumid on keerulised ja abi saamises ei olda kindlad, pole seda seni tehtud. Samuti ei ole Arge sõnul Eestis niisugust kindlustusseltsi, mis kindlustaks loomaaialoomi. Praegu käivad Saaremaa loomaaial läbirääkimised Euroopa kindlustusseltsidega, kes saaks neid sarnases olukorras aidata, sest lisaks moraalsele on loomaaiale tekitatud ka varaline kahju.
"Eelkõige on selline asi meile suur šokk, mida on väga raske kommenteerida, sest me ei kaota looma kui eksponaati, me kaotame oma sõbra ja lemmiklooma – see eristab meid ka teistest loomaaedadest," tõdes Arge.
Veel selle nädala alguses kirjutas Saarte Hääl pühapäeval, 14. juulil toimunud krokodill Kusti ametlikust tutvustamisest ja pannkoogipäevast. Kustiga käis tutvumas lehe suvereporter Reti Meema, kellele lisaks oli napilt üle aasta vana kääbuskrokodilliga tutvust sobitamas palju inimesi.
"Kusti ise oli oma peremehe Risto käe peal väga rahumeelne ja kohati jäi mulje, et ta isegi naeratas. Küllap võttis Kusti suvepäikesest maksimumi, et pime talv siin Eestimaal üle elada," kirjeldas suvereporter pühapäeval nähtut, aimamata, et talve Kusti kahjuks ei näegi.
Kusti oli kääbuskaiman, kes on maailma väikseim krokodilliliik. Kusti koorus Hispaanias, reisis siis Hollandisse ja sealt juba Saaremaa loomaaeda.
Aastaga kasvas krokodill Kusti küll poole suuremaks, ent mahtus endiselt oma peremehe Risto Ränga peopessa ilusti ära. Ränk rääkis Kustit tutvustades veel, et emased kääbuskaimanid kasvavad tavaliselt 130 cm pikkuseks ja isased kuni 170.
Keskmine pikkus jääb 150 cm ümber. "Kusti liigub järjest suuremasse basseini vastavalt oma kasvule. Usun, et suurde keskkonda saab Kusti minna kolmeaastaselt," rääkis Ränk pühapäeval. Minikaimanite tavaline eluiga vabas looduses on Ränga sõnul 20–30 aastat, kinnisena ca 50–60. aastat.
/nginx/o/2024/07/19/16231663t1h599a.png)