/nginx/o/2024/07/24/16242151t1he4d5.jpg)
20. juulil 2024 toimus juba 24. korda armastatud sõbralik-sportlik võistlus Kübassaare retk, mille korraldajaks, nagu palju kordi varemgi, Kaitseliidu Saaremaa maleva Pöide malevkond.
REPORTAAŽ ⟩ Mis on erilise sündmuse retsept ehk „Kübassaare retk 2024“
Sel aastal osales võistlusel 11 neljaliikmelist võistkonda, kes näitasid üles vägevat sportlikku vaimu, visadust ja meeskonnatööd.
Võistluse toimumiskohaks oli sel korral Muhu saar. Osa võtsid maleva liikmed nii Saaremaalt, Muhust kui ka Hiiumaalt.
/nginx/o/2024/07/24/16242136t1hcb28.jpg)
Supermeeskond = põhijõud või põhimeeskond = superjõud?
Erilise retsepti keskne komponent on erilised korraldajad, kahtlusteta. Kübassaare retke meeskond on suures osas kasvanud retke endaga koos ja 24. toimumiskorraks saavutanud kooskõla, mis kõrvalt vaadates tundub toimivat mängeldes.
Näitena võib tuua Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Orissaare jaoskonna teenekad liikmed Anneli Pitk, Ivika Nuut jt abilised, kes juba kahekümnendat korda hoidsid osalejate kõhud täis ja meeleolu kõrgel. Maitsev kõhutäis koos törtsu Ida-Saaremaa naljaga kosutab ja taastab lihtsalt imeväel!
Samuti väärib erilist tänu väsimatu fotograaf naiskodukaitsja Kadri Paomees, kes mitmendat korda jäädvustas imetlusväärse pühendumise ja leidlikkusega võistlejate pingutuse ja paljud eredaimad hetked.
Kõikvõimalikku tehnilist tuge tagab peaaegu retke algusaegadest peale vaid temale omase rahu, teadlikkuse, kohalolu, enesekindlusega Kaitseliidu Rapla maleva hindamatu liige Erik Oganjan. Muhu Seiklusparki loodud väljakutseterohke seiklusraja meister on mitmekülgse kogemusega Matti Kaljuste.
/nginx/o/2024/07/24/16242140t1h448a.jpg)
Põnevat koostööd teeb Pöide malevkond Pärnumaa naiskodukaitsja ja tuntud esmaabikoolitaja Maret Kommeriga, kes oma hakkaja meeskonnaga juba mitmendat aastat Kübassaare retke esmaabiteemalist kontrollpunkti sisustab.
Väga kindla käega juhitud, ilma igasuguste mööndusteta elutruuks timmitud situatsioonülesanded on viinud esmaabi ja turvalisuse teema retke kontekstis täiesti uuele tasemele.
Julgelt võib öelda, et ainuüksi selle ülesande lahendamine mõjub võistlejatele väikese koolitusena, vähemasti meenutusena sellest, kui oluline on esmaabi ja turvalisuse teemasid aeg-ajalt värskendada.
Kogu võistluse pani, nagu traditsiooniks saanud, kokku Pöide malevkond kaitseliitlase, kogenud noortejuhi, Pöide malevkonna pealiku Sven Ernesaksa eestvedamisel.
Svenil on (matemaatiliselt kinnitamata, hinnanguliselt) mustmiljon kogu- ja ühiskondlikku tegemist, millest Kübassaare retke algatamine ja elushoidmine on vaid üks osa.
Mängleva kergusega võtab ta igal aastal korralduse köieotsa taas üles, kutsub kaasa juba kogenud ja mõned uued meeskonnaliikmed, töötab plaani välja ja jookseb selle käima.
Seda viimast tegelikult sõna täpses tähenduses - kuluaarides räägitakse varjamatu imetlusega, et Sven panevat raja enne võistluspäeva isiklikult proovile.
Nimetagem veel ka peakorraldaja arusaamatu, lausa üleloomulikuna näivat vöimet tömmata korraldusse ja osalema nii malevkonna- kui kogukonnakaaslasi ilma, et need üldse aru saaksid, mis täpselt neid tabas.
Läbimõeldud ja hariv rada
Mitmekesine, üllatusi, vaheldust ja erinevaid väljakutseid pakkuv võistlusrada on saanud üheks Kübassaare retke kaubamärgiks.
Sel aastal viis võistlus esmakordselt üle väina Muhu saarele – suurepärane otsus! Osalejad said nautida Muhu maalilisi maastikke ja kultuuripärandit. Kindlasti jäävad ju kauaks meelde need meetrid, kus oma jalg astus, higi voolas ja naerupisaraid valati.
Võistlusega seotud paigad on alati hästi läbi mõeldud ja teenivad ka harivat-kultuurilist eesmärki. Kui eelmisel aastal said kaasalööjad tutvuda Saaremaa aasta külaks valitud Neemi ja selle lähema ümbrusega, siis sel korral rivistuti hommikul paljunäinud Hellamaa kiriku pilgu ette.
Raja pikkuseks kujunes linnulennult 20 km ning osalejad leidsid erinevaid võimalusi selle läbimiseks, kasutades ära oma leidlikkust ja osavust. Iga meeskond sai raja läbida omas tempos ja stiilis, mis tegi võistlusest tõelise seikluse.
Kuigi rada oli kenasti läbitav ka topograafia alal algajatele, leidus soovijatele võimalusi kogemust maastikurännaku lõikudega ja lisakilomeetritega distantsi rikastada.
Kas oli ka hull?
Iga sõbralik-sportliku võistluse peatelje moodustab kontrollpunktide ahel, milles ülesandeid lahendades võistkonnad omavahel mõõtu võtavad.
Kübassaare retke puhul on alati kindel, et ülesannete valik pakub elevust. Järgnev ülevaade võiks pakkuda mõnusat meenutust osalenuile-korraldajaile, aga enamgi veel ergutust uutele osalejatele.
First things first - esimesse kontrollpunkti orienteerunud leidsid end korraga keset tossu ja leeke - kiirelt tuli leida ajusoppidest ja lihasmälust teadmised leegisummutuse (kustutustekk olgu igas köögis!), tulekustuti kasutamise ja isegi evakueerimise kohta.
Seejuures oli ülesande lahendamisel oluline roll meeskonnatööl ja ülesannete jaotusel. Supertulemuse tegi siin võistkond „Valjala“, edestades veidi võistkonda „Nautlejad“.
/nginx/o/2024/07/24/16242143t1h85e3.jpg)
Leidnud metsast üles miinivälja imiteeriva ala, tuli võistlejatel ühekaupa üle platsi lipata, seejuures “miine” “plahvatama” panemata. Eksida oli võimalik nii maasse kaevatud kui nööriga kinnitatud lõhkekehadega ja võib öelda, adrenaliinitoodangu poolest oli see ülesanne esireas.
Proovi hämaras metsaaluses aru saada, kust jookseb päästikunöör või kus ometi võiks peituda kontaktplaadi. Edukaim oli siin võistkond „Seenelised“. Igaks juhuks olgu täpsustatud, et kogu imitatsioon toimus tegelike lõhkeaineteta ning ainsatki võistlejat, seenelist ega metsaelanikku ohtu ei seatud.
Pärast mõnekilomeetrilist orienteerumist palavas päikeses said kõik võimaluse läbi binokli uurida vastase sõiduvahendeid. Muidugi ei olnud mingeid vaenulikke masinaid metsa alla ritta seatud, aga eemal puude vahel rippuvatelt fotodelt tundis kõige rohkem tehnikat ära võistkond „ÖÖÕÕ“, kes sellega luureülesande parimaks osutus.
/nginx/o/2024/07/24/16242147t1h253e.jpg)
Laskeosavuses tegid teistele silmad pikalt ette „Hiiumaa Noored Kotkad“ võistkond. Nendel poistel ja nende harvanähtaval visadusel tuleb silm peal hoida, põnevat võistluskonkurentsi pakuvad nad meile edaspidi kindlasti.
/nginx/o/2024/07/24/16242151t1he4d5.jpg)
Jõudnud läbi soode ja metsade (liialdus värvikuse huvides - autor) Muhu Seiklusparki, lootsid võistlejad ilmselt värskendavat laskumist köisraudteel.
Reaalsuskontrollina tuli aga end hoopis köiega tankitõrjemiini (mulaazhi) külge siduda - kasutades spetsiaalset “päästesõlme”, mida eelnevalt harjutada sai ja mis loodetavasti nüüd kõikidele automatismini selge.
Järgnes aja peale madala okastraat-tõkke alt läbi roomamine, kümnekilone miinilatakas köiega järel lohisemas. See ülesanne oli hea näide võistluse meeleolust - olgugi, et raskust tirides püksierebivate okaste all madalroomamine lauspäikeses ei ole kuidagi lihtne tegevus, kostis üle kogu seiklusraja võistlejate lõõpi ja naeru nii, et köisraudteelased kadestasid!
Takistusraja parimad punktid kogus võistkond „Metsapojad“, kuigivõrd ei jäänud alla „Jalutuskäigulised“ ja „Hiiumaa Noored Kotkad“.
/nginx/o/2024/07/24/16242152t1h8713.jpg)
Päästeülesande parimaks osutus võistkond „Valjala“ - seal kontrollitud teadmised igapäevaturvalisusest ja ka voolikute loogilise ühendamise oskus tuleb kasuks igaühele. Mis tavaolukorras näib enesestmõistetav, see pakub kurnatuna ja võistlussituatsioonis üllatusi - kes teadis, et ühe vooliku kaks otsa saab ka kenaks ringiks kokku ühendada…?
Muhu Spordihalli väljakutel said võistkondadele kaasa elada ka kohalikud - ja neid leidus. Miks mitte, kui võistlejate jõudu ja ilu demonstreeriti läbi omapärase viievõistluse.
Kuigi mõned alad olid lausa õhku ahmima panevalt rasked, siis kindla tipptulemuse saavutasid siin „Jalutuskäigulised“.
Kui viimasesse kontrollpunkti jõudes arvati, et ollakse juba kõike näinud, siis katte alt paljastuva “relvakompoti” (erinevate tulirelvade osad) seas ilutsenud vanaema-aegse hakklihamasina elemendid ergutasid väsinud meeled taas toimima - edukalt ja ohutustehnikat järgides pandi relvad kokku, lisaks ka nimetatud köögiriist ja üks mootorsaag. Siingi näitasid „Metsapojad“ osavust ja nutikust üles suisa tipptasemel.
Et lisaks taibule ja osavusele on tähtis ka kiirus, rääkimata orienteerumisvõimekusest, siis reastatakse võistkonnad lisaks raja läbimise aja põhjal - sel korral oli kõige nobedam võistkond „Saarekoll“.
Ehkki Kübassaare retkel on kahtlemata võitjaks iga osaleja ja suurim väärtus kogutakse rada läbides, olgu siin toodud ära ka auhinnaline-auväärne esikolmik:
I koht võistkond „Metsapojad
II koht võistkond „Jalutuskäigulised“
III koht võistkond „Valjala“
Mis edasi?
Eriliselt inspireeriv on näha võistlusel arvukalt osalevaid noori ja nende säravaid silmi, sihikindlust ja nutikust. Juhid võivad olla uhked ja Kaitseliit Saaremaa malev lootusrikas, sest need sitked noored kannavad edasi olulisi väärtusi.
Kaitseliit Saaremaa maleva Pöide malevkonna kanged mehed ja naised on Kübassaare retke ellukutsujatena seda korraldanud juba 24 aastat, panust Ida-Saaremaa, Kaitseliidu Saaremaa maleva ja tegelikult kogu Kaitseliidu lukku ei ole võimalik üle hinnata.
Korraldajate asjatundlikkuse, meisterlikkuse ja suurepärase suhtlemise tulemusena on retkest aastatega saanud orgaaniline osa Pöide kandi suvisest elust-olust. Kohalikud on alati elevil ja huvitatud juba korraldamise perioodil, nähes võistluspäeva lähenedes vaikselt hoogustuvat tegevust.
Paremat viisi Kaitseliitu iga inimeseni tuua on raske ette kujutada. Esimese positiivse jälje Muhu pinnale jättis seekordne retk kahtlemata.
Kübassaare retk on väga eriline, seda kinnitavad aastaid järjepanu kaasa löövad võistlejad, korraldajad ja kohtunikud.
Tuleval, 2025. aastal terendab retke jaoks juubel. Mõtteid korralduse osas juba mõlgutatakse, on oodata väärilist tähistamist.
Saaremaa maleva kaitseliitlased, pange siis kõik oma vaimud ja mugavamad saapad juba praegu valmis ja tehke kalendrisse juuli paiku ruumi - 25. Kübassaare retk ootab!