Ristitud rahulase aare ⟩ Mismoodi Saaremaalt leitud viikingiaare kujunes, võime vaid oletada

MARIKA MÄGI RAHU RISTIGA: Niisugused kaelaristid on Eestis väga haruldased – seni oli teada vaid kaks sarnast ususümbolit. Kõrval aarde leidnud Roland Pärn. Foto: Karl Jakob Toplaan

Kolmkümmend aastat tagasi ilmus Eesti numismaatiku Arkadi Molvõgini suurteos Eestist leitud muinasaegsetest müntidest. Tüsedale köitele lisatud aarete kaardil paistab Saaremaa silma ühe leiutihedama Eesti piirkonnana.

Pole ka imeks panna – asub ta ju Läänemere veeteede sõlmpunktis, vaid tundide kaugusel Gotlandist, eestipäraselt Ojamaast, mis viikingiajal kujutas endast Põhja-Euroopa jõukaimat kaubakeskust. Sinna viidi oma tooteid, näiteks rauda, sealt toodi mitmesuguseid lääne saadusi, eeskätt aga haljast hõbedat.

Arkadi Molvõgini raamatu ilmumine1994. aastal langes ajaliselt kokku olulise veelahkmega arheoloogias. Just siis hakkas meil ja mujal laiemalt levima uus harrastus – muististe jaht metalliotsijatega ehk detektorism, mille tagajärjel vupsas mullapõuest välja üha uusi rahapadasid. Eesti aarete leiukaart täienes mitte aastate, vaid kuudega.