REKORD ⟩ Kuressaares ootab pühapäeval 31 õunakohvikut

Foto: Gert Lutter / Saaremaa toidufestival

Saaremaa toidufestivali eestvedaja Angela Nairis rääkis Kadi raadio "Keskpäevas" käimasolevast festivalist ja sellest, milline seiklus ootab pühapäeval ees Kuressaare õunakohvikuid külastades.

Enne kui me õunakohvikute juurde läheme, kuidas toidufestival edeneb? Nüüd on ju pigem suurem osa selja taga, natuke on veel ees.

Jah, kuus päeva on selja taga ja neli veel ees.

Ja kuidas siis tundub?

Tead, kui sa selle rütmi sees oled, siis sa vaatad kogu aeg, kas mingid sotsiaalmeediapostitused või tasulised turundused töötavad. Kas need numbrid on õiged ja kas kõik toimib. Ma olen pidanud enda sõnu tegelikult festivali ajal sööma ja pühapäeva õhtul ütlesin, et esmaspäeva hommikul tõusen normaalsel ajal. Pean tunnistama, et täna hommikul oli mul äratus kella neljaks pandud, kuigi ma lükkasin seda kella viieni, siis lõpuks ärkasin viiest.

See tähendab, et inimesel on tõsiseid planeerimisprobleeme?

Aga ma lähen ka õhtul kell kümme magama, sest päeval on väga raske sellist arvutitööd teha. Nii palju on erinevaid telefonikõnesid ja asju, et sa keskendud ühele teemale ja õhtuks avastad, et sa ei ole üldse sellega tegeleda saanud, millega hommikul alustasid, sest vahepeal on tuhat muud asja. Mitte pisiasju, vaid olulisi asju.

Mingil hetkel avastasin, et mulle sobib täiesti see, et kui õhtul olen nii väsinud, et kell kümme lähen magama. Olen nii väsinud, et ei jaksagi silmi lahti hoida enam. Ja kui siis tõused kell neli või viis, siis oled tegelikult saanud kuus või seitse tundi und. Nagu öeldakse, magamistundide arv on enam-vähem täis.

Ja suure osa festivalist oled sa maha maganud. Aga restoranide nädalal?

Ei, ma ei ole ise käinud, aga mul õnnestus eelmisel nädalavahetusel „Oma Maitse” ajakirjanik Siiri külla kutsuda ja me läksime pühapäeval Anglasse ja palusin neil teha meile restoraninädala õhtusöögimenüü.

See oli üllatus suure tähega. Väga vahva ja huvitav, väga lihtne. Nagu Siiri ütles, on näha, et siin majas olid Itaalia porgandid otsa saanud ja nad pidid enda omad kasutama.

Magustoidu kohta ütles ta kohe, et see suve parima koostisega ja parima maitsega magustoit.

Kuressaare linnas on 31 õunakohvikut. Viimane kord oli 2022. aastal ja siis oli 24 kohvikut. Nüüd on seitse rohkem – see on rekord.

Jah, arvestades Kuressaare linna suurust, on see väga mõnus seiklus. Ma julgen öelda, et üks kohvik on golfiväljaku juures ja teine pool on kuskil Auriga kandis. Sisuliselt saab ühest linna äärest teise minna ja see on väga vahva linna avastamise mõttes. Uudishimu on teada-tuntud liikuma panev jõud. Kui sa saad kellegi hoovi minna, kuhu sa muidu ei satuks, ja kui see on hästi ette valmistatud, siis on see väga põnev. Paljud koduhoovid on avatud ja mõned lasteaiad ja koolidki on kohvikutega liitunud. Vanalinna kool, Saaremaa gümnaasium ja mitmed teised koolid on esindatud. See huvi avastada, mis seal toimub, on päris suur.

Kolmkümmend üks kohvikut ei teki iseenesest. Sa oled pidanud helistama ja inimesi veenma, et nad osaleksid?

See on hästi huvitav asi. Algusaastatel pidi rohkem inimesi tagant utsitama ja helistama, aga nüüd on see lumepalliefektina edasi läinud. Me ei pea enam kedagi taga ajama, sest kodukohvikute fenomen on üle-eestiline. Hiidlased olid alguses eeskuju, ja mina helistasin neile ja küsisin luba, kas me võime neid kodukohvikuid teha sarnasel põhimõttel.

Noh, siinkohal peab hiidlasi kiitma. Nad olid tõesti teerajajad.

Jah, nemad olid kohe nõus ja ütlesid, et terve Eesti võiks kodukohvikuid teha. Aga üks huvitav asi on see, et kui meie siin alustasime, siis oli kuus kohvikut ja nüüd on kolmkümmend üks. Me teeme alati turundust ja reklaami, saadame neile, kes on varem osalenud, meeldetuletuse, ja kui keegi siis helistab, et ta on registreerimise maha maganud, siis mõtled, kas lubada veel osaleda või mitte.

Põhimõtteliselt võib keegi pühapäeva hommikul veel otsustada, et ta teeb ka kohviku?

Põhimõtteliselt võib, aga me tahame, et kõik osalejad teaksid aegsasti, millal ja kus kohvikud on. Me teeme kaarte ja programme ning need peavad valmis olema. Samuti saadame kõik kohvikud üles Google Mapsi, et inimesed saaksid täpselt oma raja planeerida.

Väga hea, siis saab endale teekonna kaardistada.

Jah, me oleme pannud kodulehele prinditava versiooni ka. Paljud inimesed, eriti vanemad prouad, käivad turismiinfost kaarte küsimas. Nii et see prinditav versioon on täiesti olemas ja kättesaadav kõigile.

Aga mis mulle kõige rohkem meeldib, on need suured plakatid õuekohvikute juures – sa näed eemalt, et see on kohvik.

Just. Kuressaare linnas ei käi inimesed tavaliselt aadressi järgi. Sageli pole inimestel õrna aimugi, kus mingi tänav asub. Majanumbreid ei pruugi igal pool olla, nii et tänavasiltide ja numbrite järgi on raske liikuda. Aga kui sul on kohvikut tähistav silt aias üleval, siis see aitab väga palju.

Ja mis sa arvad, kas Kuressaare suuruses linnas võiks õunakohvikutes käimiseks kasutada autot või mitte?

Ei pea. Kuressaare linnas saab kohvikuid külastada jala või jalgrattaga, või ka tõukerattaga. See on suurepärane võimalus liikuda ja värskes õhus olla.

Ja sularaha tasub kindlasti kaasa võtta.

Kui sa tahad midagi osta, siis tasub sularaha varuda. Kuigi Kuressaare on piisavalt väike, et vajadusel saab minna ka automaadi juurde.