Hoogne plaan: jahitrahvid sajakordseks!

Pilt illustreeriv. Foto: Lembit Michelson

Riik plaanib sajakordistada looduskaitseseaduse ja jahiseaduse rikkumise eest määratud rahatrahve, mis edaspidi ulatuvad kuni 300 000 euroni.

Eelnõu kohaselt võib jahimehele määrata rikkumise eest kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, jahiseltsile aga 300 000 eurot. Sellise trahvi võib jahiseltsile määrata näiteks küttimismahu täitmata jätmise eest.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et 300 000 eurot ei ole ühelgi jahiseltsil kusagilt võtta. "Karistus peaks olema teoga proportsionaalne, aga 300 000 teeb jõuetuks, see läheb mõistuse piiridest välja," tõdes seltsi tegevjuht.

Kehtiv seadus võimaldab jahiseltsile määrata kuni 3200-eurose trahvisumma. Ligi sajakordne tõus ei ole jahimeeste hinnangul proportsionaalne karistus võimalikule väärkäitumisele. Jahiseltsi juhatuse liikmetel lasub täisvastutus ja nii suurte rahatrahvide puhul ei pruugi inimesed enam tahta juhatuse töös osaleda. Kortsu ettepanek on rakendada juriidilise isiku maksimumtrahvimäära mitte rohkem kui viiekordset tõusu ehk siis kuni 16 000 eurot.

Nõuded, kus võib libastuda

Tõnis Kortsu sõnul tuleb jõuda selleni, et ulmelised trahvisummad seadusesse ei jõuaks. Ei maksa eeldada, et päriselus need suured trahvid tegemata jäävad.

"Ametkondade kohustus on seadust täita ja nad ütlevad nagu alati, et ega meie seadusi tee, meie täidame," rääkis Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht. "Kui kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole, siis rakendatakse pool, aga see on juba ka 150 000!"

Nõudeid, mida jahimehed peavad täitma ja kus saab libastuda, on päris palju: suurkiskjate jahi registreerimise nõuded, küttimisest teavitamise kohustused, suurkiskjatelt bioproovide võtmise nõuded jne. Samuti hulk lisanõudeid sigade Aafrika katku tõrjumiseks.

Korts möönab, et kogukondlik jahindus ei saa baseeruda usaldamatusel ja karistamisel. Näiteks sigade lisasöötmise kontrollimisel on nii palju nüansse ja vaidlusvõimalusi, et riigil pole tema sõnul mõtet võtta endale halduskoormust vilja kaalumise ja selle niiskusprotsendi üle vaidlemisel.

Eriti armutud paistavad uued trahvimäärad Saaremaa jahiseltside vaatevinklist, arvestades meie ülekaalukalt suurimat punahirve populatsiooni ja seakatkust taastunud metssigade suurt arvu.

Varesed söövad sea eest

Saare EPT jahiseltsi juhatuse liige Mati Kirs nimetas uusi trahvisummasid astronoomilisteks. "Kui siiamaani kuidagi manipuleeriti ulukite loendusandmetega, siis hakatakse sellega veel rohkem manipuleerima," arvas ta.

Kirsi sõnul jäi EPT jahiseltsil paaril viimasel aastal sigade küttimise plaan täitmata. "Kui minu jahimaal ei ole kümme aastat külvatud ühtegi teravilja, mis asi selle looma siin siis paigal hoiab," viitas jahiseltsi juht. Loom liigub sinna, kus leidub süüa, jahiselts teda takistada ei saa. "Metsa söödaplatsile tohin ma viia viiekilose portsu. Varesed söövad selle ära ja siga ei saa ikka mitte midagi."

Kirsi sõnul valitseb Eesti riigis peataolek, mis meenutab keti otsa pandud lammast, kes ei saa oma olukorrast aru. "Algul jookseb ta ühte otsa ja käib üle pea, siis raputab pead ja jookseb teise otsa ning käib jälle ülepea. Niiviisi jookseb ta päev otsa ja Eesti riik tundub samasugune."

Miks tahetakse rahatrahvid nii suureks muuta?

Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko: "Oleme jahinduse trahvimäärade kohta saanud huvigruppidelt ettepanekuid, seega vaatame selle määra üle.

Eesmärk on vältida juriidiliste isikute (sh jahiturismiga tegelejad) mistahes soovi rikkumiste arvelt majanduslikku tulu teenida. Kindlasti saab maksimummäära rakendamine olema väga erandlik. Selle määramisel võetakse arvesse nii rikkumise iseloomu, sellest teenitavat tulu, toimepanemise tahtlust kui ka loomastikule tekitatud kahju ulatust."

Miks väärib loodusobjektil sõitmine 300 000 euro suurust trahvi?

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Alasi: "Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et hakatakse maksimumi rohkem või kergekäelisemalt määrama. Praktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad.

Looduskaitseseaduses on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast ja justiitsministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu selle ajakohastamisele. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust.

Kergete ja tahtmatult toimepandud rikkumiste korral jäävad karistused endiselt nn sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toimepandud teo eest on vajadusel võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kui rikkumine on toime pandud teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on süü väike ja karistuse määramisel arvestatakse seda kindlasti.