1996. aastal tuli pankrotistunud kalakasvanduses töö kaotanud Marika Jürisson Kudjape kalmistule lehti riisuma. Ei osanud tollal 40-aastane naine mõeldagi, et jääb kalmistuvahi ametisse aastakümneteks, pensionieani ja pealegi.

Teade, et kõrgharidusega inimene on hakanud kalmistu leheriisujaks, tegi Marika tuttavad nõutuks. “Osa küsis, et kas sa paremat tööd ei leia, surnuaed on ju nii õudne koht,” meenutab Marika. Aastad aga möödusid ja pikapeale ei teinud enam keegi kalmistutööst numbrit.

Artikli foto
Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl
Kommentaarid
Copy