Saaremaa kalurid esitasid aasta kala kandidaadiks ümarmudila

Ümarmudil Foto: Erakogu

2025. aasta kala nominentidena on üles seatud kolm liiki – ümarmudil, angerjas ja trulling. Kes neist pärjatakse 2025. aasta kalaks, selgub sotsiaalmeedias aset leidva avaliku hääletuse tulemusena.

Kõik huvilised on oodatud kaasa lööma ja oma häält andma aadressil facebook.com/aastakala.

Hääletus kestab 2024. aasta lõpuni ning võitja kuulutatakse välja 6. jaanuaril 2025.

Hiiumaa ja Saaremaa kalurid on esitanud 2025. aasta kala kandidaadiks ümarmudila (lad Neogobius melanostomus). Ümarmudila koduks on Must ja Kaspia meri, kust ta jõudis Läänemerre 1990. aastate alguses laevade ballastveega. Tema tohutu sigimisvõime tõttu ennustati häda ja viletsust kohalikele kalaliikidele, aga täna ei ole pilt siiski katastroofiline – ümarmudila arvukus on küll kõrge, ent talutavuse piirides. Kalurite jaoks aga on sellest inetu välimusega tulnukast saanud ahvena järel püügikala number kaks. Tänavu esimesel poolaastal tegid mudilasaagid rekordeid, näiteks Hiiumaa rannakalurid püüdsid neid välja koguni 118,5 tonni.

Lõuna-Eesti kalastajate klubi on esitanud 2025. a aasta kala kandidaadiks Euroopa angerja (lad Anguilla anguilla). Euroopa angerja elutsükkel on meie kalade hulgas unikaalne: tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, ent kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa. Meie rannikumeres, mis on samuti angerjale tema kasvuperioodil sobilik, on angerjapüük kutseliste vahenditega võrreldes paarikümne aasta tagusega kahanenud olematuks ning harrastajatele on eelmisest aastast püük meres üldse keelatud. Jätkuvalt on angerjas oluline püügikala Peipsi–Võrtsjärve vesikonnas ja veel mõnes suuremas järves, kuid seda ainult tänu regulaarsele noorjärkude asustamisele neisse veekogudesse.

Eesti kalastajate seltsi alla koondunud kalamehed on esitanud aasta kala kandidaadiks trullingu (lad Barbatula barbatula). Trulling elab meil peamiselt puhtama veega jõgedes ja ojades. Selle väikese, tavaliselt kuni 12 cm pikkuse kala iseloomulikuks tunnuseks on kolm paari poiseid: üks paar pikemaid suunurkades, kaks paari lühemaid alahuulel. Kuigi trulling ei oma kalamajanduslikku tähtsust, on ta oluliseks lõhilaste toiduobjektiks ning tihti käsitletakse teda ka indikaatorliigina, kuna tema nõuded elukeskkonna suhtes on lähedased lõhilaste omale. Viimastel aastatel on Eestis taastatud või ehitatud mitmeid lõhilaste koelmuid. Nende tööde kvaliteedi parimaks hindajaks on veel enne, kui lõhilased jõuavad uut kudeplatsi proovida, ehituse järelevalveinspektor trulling – tema ilmumine uuele koelmule on vahetuim tunnistus, et töö on läinud asja ette.