/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12207372t1h19b6.jpg)
Eesti mereteadlaste Saaremaal tehtud katse osutab, et kohalik rannakarp on küll Rootsi karbiga võrreldes väiksem, kuid liharohkem. Õhus on veel küsimus, kuidas karbimassi väärindada ja sellele tasuv turg leida, kirjutab portaal Novaator.
Tellijale
Eestis võiks tööstuslikult kasvatada söödavaid rannakarpe
Kui praegu tähendab vesiviljelus Eestis eeskätt forellikasvatust, siis Saaremaal Tagalahe katsefarmis proovivad Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta ja ta kolleegid kätt ka rannakarpide ja põisadru kasvatamises. "Oleme peagi jõudmas faasi, kus see tegevus võiks muutuda majanduslikult tasuvaks," rääkis Kotta.
Eesti mereakadeemia nooremteadur ja kutseline rannakalur Indrek Adler märkis, et Tagalahe karpidel on potentsiaali palju. Kuigi võrreldes soolasemas vees kasvanud karpidega jäävad siinsed karbid väikesteks, on neil teadaolevalt parem liha ja kesta vahekord. "Kui soolase vee karbist moodustab kest umbes 80 protsenti, siis meil on see ligi 48 protsenti ehk 52 protsenti on meie karbi sees liha," täpsustas Adler.