RAHVASTIK ⟩ Kas jätkuv kahanemine?

Kuressaare haiglal on kõik võimalused pisikeste saarlaste ilmaleaitamiseks, isegi siis, kui sündimine ei ole kõige lihtsam. Tänavu sai haigla sünnitusosakond ka kuvöösi, mida näitavad vastutav ämmaemand Mari-Liis Aus ja lastearst dr Ülle Käsk. Foto: MAANUS MASING/ SAARTE HÄÄL

​Ei ole ilmselt üllatus ühelegi lehelugejale, et nii Saare maakonna kui ka Saaremaa valla rahvaarv on Eesti taasiseseisvumise aja jooksul kahanenud. Saaremaa valla arengukava eesmärgistab selle arengu muutust, tahtes olla "tugeva ja kasvava kogukonnaga saar".

Ka riigi tasandil seab strateegia Eesti 2035 eesmärgiks, et rahvastiku osakaal väljaspool Harju- ja Tartumaad suureneks, ehkki teame, et viimastel aastakümnetel on suundumus olnud vastupidine. Käesolevas artiklis hindan tulevikku, kasutades selleks kaht sel aastal valminud rahvastikuprognoosi.

Enne teema juurde asumist tuleb aga teha üks märkus. Nimelt on Eestis käibel kaks alternatiivset andmestikku rahvastiku paiknemise kohta. Saaremaa vald oma kodulehel ja ajalehes lähtub rahvastikuregistris toodud elukohast ehk nn sissekirjutusest.