KÜLAVAHELOOD ⟩ Torgu kuningriigi uued hõbedast rahatähed, pidu ilma kuningata

HÜMNI KUULATES Kuninga kroonimise aastapäeval kõlas Päästlase majas ka Torgu kuningriigi hümn. Seda kuulavad püsti seistes Leo Filippov, Jüri Kermik ja Mart Puusepp. Foto: Aare Laine

"Jõulukuu on jõudnud poole peale. Reedel oli Luutsinapäev, tuleval laupäeval on Toomapäev ja sel päeval kell 11.20, nii nagu kalendris kirjas, algab talv. Paljudes Põhja-Euroopa maades on püha Lucia päev tuntud kui valguse, puhtuse ja neitsite päevana," mõtiskleb saadet sisse juhatades saatejuht Aare Laine.

Detsembrikuu tähtpäevadest edssi rääkides toob saatejuht esile Torgu kuningriigi ühe olulisema tähtpäeva, kuningriigi esimese kuninga Kirill I kroonimise aastapäeva. Seda tähistati 7. detsembril Säärel Päästlase majas.

Kes Torgu kuningriigist midagi ei tea, siis lühike tutvustus. Torgu kuningriik on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas, ehk Taga-Sõrves. Riigi esimeseks valitsejaks oli humoristina ja ajakirjanikuna tuntust kogunud Kirill Teiter, valitsejanimega Kirill I. Torgu kuningriigi esimene kuningas suri 20.mail 2022. Seejärel korraldati referendum uue valitseja leidmiseks. Rahvahääletusel osutus valituks Kirill I poeg Kristian teiter. Uus valitseja kuulutati välja ja vannutati valitsejanimega Kristian I ametisse 12. augustil 2022. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadus, millest tulenevalt see Eesti Vabariigi territooriumi osa (varasem Jämaja kihelkond ja Torgu vald ei olnud enam de jure EV osa.Pärast Taga-Sõrve alade taasliitumist EV jurisdiktsiooni alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4 km²), mida haldas Eesti Vabariigis Saare maakond.Torgu vald taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa vallaks.

Kristian I kolmanda ametiaasta ning kuningriigi 33 aastaringi alguse puhul lasi Torgu kuningriik välja kuninga portreega hõbemündid (hõbedaproov 925, kaal ≈20 grammi).

Torgu kuningriigi rahapaja ülem Mart Puusepp, kelle eestvedamisel emiteeriti 1993. aastal esmakordselt kuningriigi oma raha, üllatas seekord tähtpäeva tähistama tulnud sõrulasi, esitledes neile puhtast hõbedast äsjavermitud uue kujundusega kuningriigi münte. Kuningriiklased kutsuvad rahapaja ülemat ka Ohessaare pankuriks, kuna tema maakodu asub Ohessaare pangal. Mart Puusepp on teatavasti maailmas ainus faleristika ehk ordeneid, medaleid ja märke uuriva numismaatika haru kõrgeima aumärgi omanik. Enne sümpoosioni pidulikku avamist esitab saatejuht Mart Puusepale mõned küsimused.

Kuningriigi vardja Kaupo Vipp edastas sümpoosionit avades õukondlastele kõigepealt teate haigevoodis lamavalt kuningas Kristian esimeselt, keda on tabanud koroonaviirus. "Kuningas Kristian I annab teada, et hull viirus nakatab ka siniverelisi. Seekord ei saanud ta oma alamatega kohtuma tulla. Läkituses tänab ta kõiki kuningriiklasi, lugedes üles meie tänavused saavutused," edastas vardja kuningalt saabunud info.

Esmakordselt osales koosviibimisel Inglismaal kõrgkoolis õppejõu ametit pidanud ja praegu Eesti Kunstiakadeemias tudengitele sisearhitektuurist tarkusi jagav Jüri Kermik, kes Lõupõllu külast pärit. Ilmselt saab temastki peatselt kuningriigi õukondlane.

Mismoodi kuningriiklased ise elu Sõrve poolsaarel edendada saavad, ka sellest on saates juttu. Kuningriigil võiks olla ka oma rahvuslind. Selleks linnuks võiks olla pasknäär. Miks just see imeliku nimega suleline? Saate kuulajad saavad sellest teada.

Kuna merest ja mereandidest on ka saates juttu, siis ei pääse saate toimetaja üle ega ümber merelaulust. Oma ema, Sõrve lalululooja Õie-Maria Tehu loo "Kui meri laulab", esitab Pille Õunapuu. Selle laulu esitas Pille kolm aastat tagasi Nasval merelaulude konkursil. Tookord hinnati laulja esitust teise koha vääriliseks, igati tubli saavutus.

Kuningriigi vardja Kaupo Vipp võtab saates kokku lõppeva aasta tegemised, olles optimistlik, et uus aasta tuleb samamoodi tegus.