Poleks eales osanud arvata, et alates aprilli algusest pole mul endisesse linnakodusse asja olnud. Ei isutanud ka. Aga näe, õnnestus pooleteise nädala peale kõik kokku pakkida: ühe sõbrakese raamatuesitlus, teise juubel, "EnsV" aastavahetuse osa telesalvestus, paar hambaarstikülastust, mõned töised kohtumised, üks jõulupidu jne. Nüüd on Lalli Tooma Villu jälle kodus tagasi ja tal ei ole punakuuelt vist midagi vaja. Sest kõik hea tuleb ise!
Kogu see õnnetulv hakkas pihta juba novembri keskel. Kaasmuhulane Tõun viis mu Kuressaarde oma plaadiesitlusele. Koju Lallile jõudsin Irena kingitud teeseenega. Olin ammu endale sellist tahtnud. Sest vanavanaemal Tupenurme Saarel ju elas selline koduloom. Novembri lõpus oli mul aga sünnipäev. Mõtlesin et veedan selle koerte ja kassiga. Aga siis kutsus Tõun mu õhtuks taas külla. Tegid koos Jaanus Nõgistoga imetabase üllatuse ja mängisid-laulsid vaid mulle.