Kärla kiriku kell lööb nüüd täistunde

Foto: Erakogu

Jõulueelsel ajal paigaldati Kärla kiriku torni automaatne kellahelistamissüsteem. Nüüd saavad aleviku inimesed aega arvata kellalöökide järgi, sest kella 8-st hommikul kuni 20.00-ni õhtul kõlavad igal täistunnil kirikukella löögid.

Kärla koguduse õpetaja Rene Reinsoo ütles selgituseks, et paar nädalat tagasi paigaldati kiriku torni automaatne kellahelistamise süsteem, mis jõuluõhtul sai sisse õnnistatud.

Töö teostas vastava ala spetsialist, mandrimees Toomas Mäeväli ning suureks abiks oli talle koguduse juhatuse esimees Paavo Mändar. Elektriprojekti koostamine, kaablite vedamine, automaatika ning kellavarasa paigaldus koos käibemaksuga läks kokku maksma veidi üle 3300 euro. Rahaliselt toetasid projekti Kärla kandi mehed Villi Pihl, Ülar Tänak, Ivo Uustulnd, Koit Voojärv ja Jüri Kuusk.

Lisaks täistundide löömisele saab kellad torni ronimata puldiga sisse lülitada jumalateenistuse alguse- ja lõpuaja teavitamiseks ning vajadusel leinakellana.

Muudatuse ajendiks oli Reinsoo sõnul see, et möödunud suvel teatas Kärla kirikumees Jaan Vichmann talle, et seoses tervisega on järsust Kärla kiriku tornitrepist üles ronimine muutunud raskeks ja seega tuleb vist amet maha panna.

“Hakkasime arutama, et mõnel pool on ju elektrilised kirikukella helistamise süsteemid ja ehk saaksime ka Kärla kirikusse midagi sarnast paigaldada,” selgitas Reinsoo. Hinnapakkumise saamiseks pöördus ta kella- ja orelieksperdi Toomas Mäeväli poole.

Kiriku naabruses elav Jüri Kuusk, kes varemgi kogudust aidanud kiviaia lappimisel kui ka ümbruse korrastamisel tuli mõttega kohe kaasa ning lubas sellest ka mõne teise piirkonnas aktiivse ja tubli mehega rääkida.

Töödega alustati pärast muinsuskaitseametilt vajalike kooskõlastuste saamist.

Küsimusele, kuidas alevirahvas kella helistamise vastu võttis vastas Reinsoo ühe annetaja Jüri Kuuse sõnadega: “Loodan, et kirikukellaheli jõuab inimeste argiellu ja nad võtavad selle omaks. Kõige ilusam oleks olukord, kui tulevikus kell jääb kogemata helisemata ja siis inimesed küsiks: “Mis juhtus?”.”

Lõpetuseks soovis kirikuõpetaja ajalehe vahendusel kõigile rahulikku vana aasta lõppu ja head uut aastat.