AJA LUGU ⟩ Põgenik: Saksa mopi eest Kanadasse, jõuka mehena koju tagasi

VANCOUVERIS Feodori majas 1980. aastate algul. Foto: Erakogu

Kui Feodor Raudsepp 1944. aasta varakevadel Saksa mobilisatsiooniga Saaremaalt Pärnusse väljaõppelaagrisse viidi, ei osanud ta aimata, et astub oma jalaga kodusaarele uuesti alles kolm aastakümmet hiljem.

Nõukogude riigi hülgamine oli selle kodaniku suurim patt, kodumaa reetmine tähendas oma elule kriipsu pealetõmbamist. Ometi kestis välismaale põgenemine ja emigreerumine kogu nõukaaja. Ärakaranutest, aga ka ametlikest lahkujatest reeglina rääkida ei tohtinud, nende varasem elu ja saavutused kustutati, nende teosed ja olemasolu pidi langema igavesse unustusehõlma.

Liikumine Nõukogude piiridel ei olnud aga ainult ühesuunaline, lahkujate kõrval oli ka sadu kodumaale tagasipöördujaid. Ja nemad said tähelepanu. Küll ajalehes Kodumaa, küll kohalikes rajoonilehtedes. 1984. aastal naasid Kanadast Saaremaale Feodor ja Viia Raudsepp. Kodumaa kirjutas neist sama aasta detsembrikuus loo “Vancouverist Vättale”.