:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/10/16589197t1h1092.jpg)
“Mitte sammugi tagasi!” Nii saab kokku võtta Tahula biogaasitehase vaidluse, kus osapoolteks elukeskkonna pärast murelikud külaelanikud ning krüptoettevõtjad ja põllumehed oma ärihuvidega.
Kuigi eeltööd Tahula suurfarmi juurde Saaremaa põllumajanduses tekkiva läga töötleva biogaasitehase rajamiseks alustati aasta eest, tekkis suur vastuseis novembris, mil detailplaneeringu vastu koguti 209 allkirja.
28. novembril Kuressaare raekojas peetud avalikul arutelul leppimist ei tulnud. Seejuures teatas vallavalitsus juba enne koosolekut, et vastuväiteid arvese ei võeta.
Kogukonna esindaja vandeadvokaat Liisa Linna saatis 10. detsembril vallale uued seisukohad, paludes algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine ning analüüsida muid mõjusid ja otstarbekust. Kuid juba 4. detsembril oli vallavalitsus saatnud detailplaneeringu heakskiitmiseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumile.
Liisa Linna tõi pöördumises välja mitmeid aspekte, sealhulgas vastuolu väidetes, mis käsitlevad kogukonna kaasamist.
Käsitleme järgnevalt seda, mismoodi on olulise tööstusobjekti avalikku teavitustööd tehtud. Küsime vallavalitsuselt, kuidas on võimalik, et kui arendaja ja vallavalitsus peavad kaasamist piisavaks, siis kogukonna hinnangul on see olnud nullilähedane.
Alustame veidi rohkem kui aasta tagusest ajast, mil Upa külla biogaasijaama plaaninud OÜ Stacey, praeguse arenduse üks osapooltest korraldas kohtumise kogukonnaga. 22. novembril 2023 raekojas räägitut aitab meenutada Saarte Hääle tehtud videosalvestus. Déjà vu´na selgub, et probleemid olid täpselt samad, mis nüüd. “… ups, unustasime kogukonnaga rääkimata. … see on valla tegemata töö,” ütles Upa küla elanik Maidu Lempu.
Tuhka pähe
Valla planeeringuteenistuse juhataja Kätlin Kallas vastas, et enne planeeringu algatamist pole suuri rahvakogunemisi tavaks korraldada. “… peab ka natuke tuhka pähe raputama, et jah, oleks võinud natuke varem läbi rääkida,” ütles Kallas. Vallavanem Mikk Tuisk täiendas, et arendajale loeti sõnad peale, et nad peavad tulema kogukonnaga rääkima. “… miks arendaja ei tulnud, ma ei tea,” ütles Tuisk.
Stacey omanik Karl Rei vabandas kogukonna ees, et pole planeeringu algstaadiumis nendega suhelnud. “Oleks teadnud, et see saab sellise vastukaja, siis kindlasti oleksime seda teinud. Vabandan teie ees.”
Rei tunnistas, et biometaanist toodetavat energiat on kavas kasutada krüptoraha kaevandamiseks. Bitcoinikaevandus on ääretult energiamahukas ettevõtmine ja tasub end ära ainult siis, kui omast käest on võtta odavat energiat. Praegu kaevandab Stacey bitcoine Sikassaare tuulikute abil.
Tookord kogusid külaelanikud arenduse vastu 170 allkirja ja Stacey loobus Upa-plaanist üsna kiiresti. Aga juba 2023. aasta detsembri lõpus esitas Staceyga koostööd teinud Mereranna ühistu Tahula detailplaneeringu algatamise taotluse.
Vallale öeldi, et koostööd on tehtud suurfarmi kinnistu naabritega. Ühistu juht Artur Laul loetles kümme ümbritsevat kinnistut ja teatas, et “naabritele on selgitatud kavandatava tegevuse sisu ja võetud nõusoleku märgiks allkirjad kavandatava tegevuse esialgsele eskiisile”.
Varem oli küsimärk see, kui laialdast teavitustööd arendaja tegi. Vallavalitsus avaldas, et allkiri võeti nelja kinnistu esindajatelt. Seejuures selgub valla selgitustest veel, et allkirjad võeti farmist 300 meetri raadiuses asuvate elamute, täpsemalt Lauda, Oro, Juta ja Mäeotsa kinnistu omanikelt.
Seejuures jäävad Lauda ja Mäeotsa majad 300 meetrist väljapoole, Oro kinnistu kuulub ühistule endale ja allkiri võeti seega iseendalt. Üldse jäeti teavitamata farmi kõrval asuva korterelamu erastatud korterite omanikud.
Neljanda allkirjaandja kohta kirjutab Liisa Linna: “Töötab avaldajatele teadaolevalt Tahula suurfarmis ning ei pruugi seetõttu olla erapooletu.”
Nõusolekud puuduvad
Liisa Linna sõnul on Tahula suurfarmi otsene piirinaaber Änni talu, mille omanikule ei ole detailplaneeringu eskiisi tutvustatud ja ta ei ole andnud ka sellele oma nõusolekut. Advokaat lisas, et samuti pole planeeringule andnud nõusolekut Kuldsekodu, Andrese, Arupõllu ega Tamme kinnistu omanikud, need kinnistud asuvad samuti farmi vahetus läheduses – 500 m raadiuses.
Kätlin Kallas selgitas, et kuna jaam planeeritakse suurfarmi Upa–Tahula tee poolsesse ossa, palus vallavalitsus teha koostööd otseselt nähtavate lähinaabritega. “Sealjuures ei kontrollitud katastriüksuste omanikke, kuna see ei omanud tähtsust,” lisas Kallas. “Änni ja Kuldsekodu korterelamu ning planeeritava biogaasijaama vahele jääb olemasolev laudakompleks juba praegu. Vallavalitsusel oli teadmine, et enamik Kuldsekodu korteriomandeid kuuluvad Mereranna PÜ-le.” Kallas kordas üle väited, et planeeringust on avalikkust korduvalt teavitatud, kuid vald ei eeldanud, et “biogaasijaam mõjutab nii suurel hulgal ja sellises kauguses elavaid kodanikke”.
Varase kaasamise teemale pani Kätlin Kallas lõpliku punkti: “Kuna tegemist on põhimõttelise kogukonna vastuseisuga biogaasijaama rajamisele, siis ei ole selles kontekstis ilmselt oluline, keda ja millal kaasati või kaasamata jäeti.”
“Minu arvates on see kõik olnud üks suur kiirustamine”
/nginx/o/2025/01/10/16589196t1hd8de.jpg)
Juba detailplaneeringu algatamisel tehti kommunikatsioonis suur viga. Nii olulise projekti puhul tuleks kogukond kaasata juba varem, et vältida hilisemat vastuseisu ja arusaamatusi.
Põllumehed tegid õigesti, kui plaanisid Haeskasse biogaasijaama rajada. Nemad alustasid suhtlust kogukonnaga juba enne detailplaneeringu algatamist. Tahula arendajad jätsid selle aga tegemata. Alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist 15. oktoobril tehti 1. novembril väikesele seltskonnale lühike ülevaade asjast. Ei tahaks uskuda, et seda tehti nii hilja kogemata, sest varasem kogemus vastuseisu osas on arendajatel Upa näitel veel värskelt meeles.
Sikassaare ja Upa biogaasijaama rajamine jäeti ära kogukonna vastuseisu tõttu. Vallavalitsus pidi seda teadma, ent ikkagi otsustati Tahula kogukonnaga seda teemat mitte arutada. Kõige selle taustal tekib küsimus, miks?
Selle asemel, et avalikult Kadi raadios norida allkirja kallal, mis tuli üheksa kilomeetri kauguselt, võiks vallavanem Mikk Tuisk selgeks teha, mis inimest piirkonnaga seob. Samuti võiks vallavalitsus mõelda selle peale, kas kõigest viie kuuga valminud detailplaneering ja projekti menetlemine on olnud korrektne ja korralikult läbi mõeldud. Minu arvates on see kõik olnud üks suur kiirustamine.
Ei vasta ju kuidagi tõele arendaja väide, nagu oleks detailplaneeringu kavandamise käigus tehtud koostööd kõigi farmi piirinaabritega ja nõusoleku märgiks võetud kõigilt piirinaabritelt allkirjad. Planeeringuteenistuse juhataja Kätlin Kallas peaks täpselt teadma, kas need allkirjad on siis ka olemas või mitte. Siin on küsimus pigem selles, kas Kallast üldse kogukonna arvamus huvitab?
Varkja ilmaradar ja Varese sadama tuulegeneraator jäeti samuti ehitamata kogukonna vastuseisu tõttu. Kas nüüd soovib vallavalitsus kogukonnast lihtsalt üle sõita ja mõista anda, et selle piirkonna inimeste muredega arvestama ei pea?
Täna räägitakse, kui ilus ja tore kõik on ja et haisu pole. Kui kõik on nii, siis võiks ju tehase hoopis linna ehitada, sest sooja hakkab väidetavalt saama ju Kuressaare. Ja jaama saaks lihtsamini serveripargiga ühendada, et oleks soodsam krüptot kaevandada. Nagu me teame, siis KIK-ist on projektile oodata viis miljonit toetust ja just krüptokaevandusele on seda hädasti vaja.
Lilbi küla elanik
Elanikele on antud võimalus menetluses osaleda
Meie eesmärk on olnud algusest peale järgida kõiki kehtivaid regulatsioone ja tegutseda läbipaistvalt.
Olen suhelnud KÜ Kuldne Kodu liikmetega ning oleme jõudnud nendega kokkuleppele, KÜ liikmed ei ole projekti vastu. Mis puudutab ülejäänud maaüksusi, siis need on hoonestamata kinnistud.
Kõigi 300 m raadiuses asuvate elanikega on suheldud ning meelsus on olnud jaama rajamist pooldav või neutraalne.
Tõsi on see, et planeerimisprotsessid on ajamahukad ning erinevad osapooled võivad protsessi näha erinevalt. Siiski on projekti ajalehe Saarte Hääl vahendusel mitmeid kordi kajastatud ning elanikele on antud võimalus menetluses osaleda.
Biogaasijaama rajamise eesmärk on biometaani tootmine, mis võimaldab erinevaid rakendusi vastavalt turu ja huvigruppide vajadustele.
Praegu on meie põhifookus biometaani tootmisel, kuna hetkel on see kõige otstarbekam biogaasi väärindamise viis ja aitab täita transpordisektoris segamiskohustusest tulenevaid eesmärke.
Kuressaare keskküttevõrgu varustamine gaasi või soojusega on pikaajaline võimalus, mida kaalume koos kohalike huvigruppidega. Tahula biogaasijaamas toodetaval energial saab olema mitmeid võimalikke kasutusvõimalusi, kuid nende realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja koostööst partneritega. Esialgu keskendume biometaani tootmisele.
Detailplaneering määratleb rajatava üksuse füüsilised ja tehnilised piirid, mitte lõpliku iseloomu. Kõik täiendavad rakendused, nagu näiteks keskküttelahendus, eeldavad eraldi planeerimis- ja koostööprotsessi. Investeering on väga suur ning riskid majanduskeskkonna muutumisel samuti suured.
Peame vaatama ette pikemalt, et olla kasumlikud ja jätkusuutlikud ka tulevikus. Meie eesmärk on tagada, et projekt vastaks nii kohalikele vajadustele kui ka rohepoliitika nõuetele.