KÜLAVAHELOOD ⟩ Sõrves tegutsevad seltsid aitavad poolsaare elu edendada

VIIULDAJA SÜMFONIETTORKESTRIS. Populaarse muusikasündmuse Sörwe Viiuli Päe korraldaja Mari Lepiku lemmikpill on viiul. Seda mängib ta ka Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkestris. Foto: Siim Lõvi /ERR

Naistepäev ongi kätte jõudnud. Sellel päeval eetrisse minevas saates küsitleb saatejuht Aare Laine kahte kanget Sõrve naist ja neid naisi hästi tundvat meest. 

Neljapäeval kohtus raadiomees Salme rahvamajas Mari, Elve ning Margus Lepikuga, Sõrve seltsielu eestvedajatega. Elve Lepik on aastakümneid olnud Anseküla Põllumeeste Seltsi eesotsas. Tema tütar Mari on Sörvemaa Pärimuse Seltsi eestvedaja ja Mari vend Margus edendab aktiivselt nii seltsi- kui hariduselu.

Tänavu pälvis Sörvemaa Pärimuse Selts Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali folkloori aastapreemia. Mari käis Tallinnas auhinda vastu võtmas.

Saarlased teavad aktiivset sõrulast ennekõike kui seltsitegelast, pärimuskultuuri uurijat, mitme ansambli juhendajat, Sõrve viiulipäevade korraldajat, paljude kultuurisündmuste eestvedajat, õpetajat ja keda iganes. Ametilt on Mari aga doktorikraadiga teadur, täpsemalt Tartu Ülikooli taimeökoloogia teadur.

Saate kuulajad saavad teada, et tavaliselt esimese poole päevast tegeleb Mari teadustööga, teise poole sisse mahub piltlikult öeldes tuhat tegemist ühiskondlikes ametites ja sinna peavad mahtuma ka pereema ja taluperenaise tööd-tegemised.

Kolm aastat tagasi kirjutas Mari Saarte Hääles loo pealkirjaga "Iseolijad Läänemerel".

Katkend kirjutatust: "Meie saarterikas maa laiutab keset Läänemere laevateid, olles ühenduses kogu maailmaga. Paraku oleme samal põhjusel püsivalt sõjamasinaile sihtmärgiks (ehk miskit silmatorkavat siia ehitada ei maksa). Ka rändlindude ja kalade jaoks asume strateegilises piirkonnas. Rändeteed ja kudealad seavad omad piirangud. Kliima on pehme – meri talvel enamasti ei jäätu, vihma sajab piisavalt, suvekuumus ei tapa.

Energiaressurssi pakub suvepäeviti päike, aastaringselt tuul, ka lained ning mitmesuguses vormis biomass. Ükski nimetatuist ei võimalda suures koguses energiat ammutada ilma keskkonnakahjuta. Mõistlikus koguses on kõik üsna valutult kättesaadav ning üksteist täiendav, väärides kiiret, laiapõhjalist ja läbimõeldud kohapealset kasutussevõtmist."

Kas Mari on oma seisukohtadele kindlaks jäänud? Vastus on ettearvatav. Midagi ei ole vahepeal muutunud.

Teadustööle lisaks võtab suure osa ajast pärimuse uurimine. Töövõiduks saab ta nimetada "Sõrulaste aabitsat", mis annab huvilistele ettekujutuse sõrve keelest. Igast tegutsevast rahvakultuuri kollektiivist võiksime eraldi saate teha. Naiste regilauluansambel Ammuker on välja andnud albumi "Siiruviiruline".

Mehed on loonud oma regilauluansambli "Soe jutt", tegutseb etnogrupp "Küi", Sõrvemaa Sõrmitsejad, Sõrve maakoor. Lõppeva nädala kolmapäeval käis Mari Kuressaare Muusikakooli sümfoniettorkestri koosseisus Tallinnas Klasssikaraadios esinemas. Reis läks korda. 

Sõrve II viiulipäevad märtsi esimesel nädalavahetusel õnnestusid samuti. publik nautis suurepärast kontserti Säärel Päästlase majas.

Mis teoksil, mis tulemas, ka sellest annab Mari ülevaate.

Põlisel sõrulasel Elve Lepikul on suured kogemused maaelu edendamisel. Mida tehti Anseküla põllumeeste seltsis, milliseid ploomisorte Sõrve ploomiaias kasvatati, kuidas pereema külaelu traditsioone lastele tutvustas? Sellest kõigest saates.

Tabava hinnangu Sõrve naistele ja oma pere naisperele annab maaelule truuks jäänud Margus Lepik.

Saates kõlavad laulud ansamblite Soe jutt ja Ammuker esituses.