:format(webp)/nginx/o/2025/03/31/16748431t1h7519.png)
/nginx/o/2025/03/31/16748424t1hd1bc.png)
Laimjala mõisahoone kapitaalremondi käigus leiti hoone keldrist vana rahapada, mis on seal peidus olnud sajandeid.
Töölised, kes keldri põranda all kaevetöid tegid, sattusid juhuslikult massiivsele savipotile, mis oli kaetud raske kiviplaadiga. Kui pott avati, selgus, et see sisaldas sadu hõbe- ja vaskmünte, millest vanimad pärinevad 18. sajandi lõpust.
Arheoloogide hinnangul võidi rahapada peita kas Napoleoni sõdade ajal või hilisemate poliitiliste segaduste käigus, mil mõisates elanud aadlikud pidid oma varasid varjama. Esimesed ekspertiisid näitavad, et mündid pärinevad peamiselt Vene keisririigi ajast ning nende seas leidub ka haruldasi Rootsi ja Saksa münte.
"On võimalik, et mõni perekonnaliige peitis väärtuslikud mündid keldrisse lootuses need kunagi hiljem tagasi saada," ütles koduloolane Mart Kuuseoks.
18. sajandi lõpus ostis Laimjala mõisa assessor vabahärra Woldemar Thomas von Dellingshausen, kelle surma järel päris mõisa tema noorem vend Friedrich Adolf von Dellingshausen, kes 1805. aastal pantis mõisa von Nolckenitele.
Laimjala mõisa viimased omanikud olid Hartwig Arthur Ferdinand von Sassi pärijad. 1919. aasta maareformi ajal mõis riigistati.
Ajaloolased ja muinsuskaitseamet on nüüd keskendunud leidude dokumenteerimisele ja võimaliku legendi lahtimõtestamisele. Samal ajal kaalutakse võimalust, et osa müntidest võiks jääda Laimjala mõisa eksponeeritavaks osaks, et külastajadki saaksid sellest erakordsest avastusest osa.
"See müstiline leid on lisanud Laimjala mõisa loole uue ja põneva peatüki, tuues esile selle paiga ajaloolise tähenduse ja saladused, mis on peidus olnud juba sajandeid," lausus Kuuseoks.