/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2025/04/22/16791952t1hd38b.jpg)
Saaremaa vallavalitsus kehtestas Tahula suurfarmi detailplaneeringu, et edendada keskkonnasõbralikku põllumajandust ja taastuvenergia tootmist.
Vallavalitsuse teatel näeb planeering ette uue laudahoone ehitamise koos vajalike kõrvalehitistega, kaasaegse biogaasijaama, koostootmisjaama, biometaani tankla ning muude vajalike tootmisehitiste rajamise.
Rajatav biogaasijaam võimaldab loomakasvatuse kõrvalsaadustest toota taastuvenergiat.
„Tahula biogaasijaam on samm Saaremaa rohelisema tuleviku suunas,“ ütles vallavanem Mikk Tuisk. „Biogaasijaamas hakatakse väärindama põllumajandusjääke ja tootma taastuvenergiat, millest saavad potentsiaalselt osa ka kuressaarlased läbi arendaja koostöö ASga Kuressaare Soojus. Samuti tehakse korda lauda ümbrus ja kaob piirkonna elanikke pikalt häirinud sõnnikuhais.“
Rajatav biogaasitehas toetab enamikku Saaremaa põllumajandusettevõtteid, aidates neil vähendada oma keskkonnamõju ja täita karmistuvaid keskkonnanõudeid.
Uus jaam asendab fossiilkütuseid kohaliku taastuvenergiaga ning projekt järgib ringmajanduse põhimõtteid, muutes kõrvalsaadused väärtuslikeks ressurssideks.
Biogaasi tootmisel tekkiva digestaadi kasutamine põldudel vähendab põhjavee reostusohtu võrreldes sõnniku laotamisega, kuna digestaat sisaldab vähem reoaineid.
Biogaasijaam võimaldab kasutada ära põllumajanduslikke kõrvalsaadusi - sõnnikut, silomahla ja söödajääke – ilma reovett tekitamata või tootmisprotsessis vett kulutamata. Toodetud biogaas muundatakse elektriks, soojuseks ja biometaaniks, mida saab kasutada nii transpordis kui Kuressaare kaugküttesüsteemis.
Tuisk nentis, et tegemist oli keerulise menetlusega, mis on kokku võtnud aega aasta ja neli kuud. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks tuli sisse 2023. aasta detsembris ning see algatati pärast pikka kaalumist 2024. aasta mais.
2025. aasta märtsis andis planeeringule heakskiidu Maa- ja Ruumiamet, kinnitades, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ning planeeringu koostamisel on arvestatud ka esitatud arvamustega.
Samuti ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
„Menetluse jooksul oleme saanud hulganisti ettepanekuid ja vastuväiteid, mida oleme püüdnud parimal võimalikul viisil lahendada,“ sõnas vallavanem. „Arvestades projekti avalikku huvi, jälgib vallavalitsus väga tähelepanelikult, et kõik planeeringus kavandatu saaks ellu viidud vastavalt detailplaneeringule ja väljastatavatele lubadele,“ rõhutas Tuisk.
Planeeringu elluviimisel on kavas uuendada ka kohalikke teid, rajada kaitsevall ja luua haljastust ning kaasaegsete tehnoloogiate kasutus aitab vähendada lõhnu, müra ja tolmu.
Kuna biogaasi tootmisel võetakse sõnnikust välja suurem osa metaanist, mis põhjustabki sõnniku haisu, väheneb oluliselt ka hajuv hais, mida seni on põhjustanud suurfarmi territooriumil paiknevad lahtised sõnnikumahutid ja sõnnikulaotamine suurel osal Saaremaast.
„Tegemist ei ole keskkonda koormava tööstusüksusega, vaid tulevikku vaatava lahendusega, mis aitab kaasa nii Eesti kui Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisele,“ kinnitas Tuisk.
Saaremaa vallavalitsus peab biogaasijaama rajamist põhjendatuks ja kooskõlas valla arengueesmärkidega – tagada puhtam elukeskkond, suurendada energiasõltumatust ja edendada kestlikku tootmist.
Saaremaal on põllumajandusel mängida oluline roll, kuna sektor pakub tööd sadadele inimestele.
Tahula biogaasijaama projekteerib ja ehitab Mereranna ühistu tellimusel Mapri Ehitus OÜ, maksumuseks on ilma käibemaksuta 14 553 029 eurot.