/nginx/o/2025/04/28/16806512t1h862f.jpg)
Täna hoiavad meie lehe lugejad taas käes Saarte Häält. Selle nimega maakonnaleht on ilmunud Saaremaal varemgi, tervenisti kahel korral. Viimati 18. juunist 1988 kuni juuni lõpuni 1992.
Mäletan, kuidas terve toimetus häbenes lehe nime Kommunismiehitaja. Mina olin toona ametis selle lehe tegevtoimetajana. Kui kaheksakümnendate lõpupoole hakkasid puhuma n-ö vabamad tuuled, läksime juba julgemaks.
Tõstatasime lehe nime muutmise teema igal võimalikul juhul ja igas võimalikus ametiasutuses. Oli mõistjaid ja niisama aasijaid: “No mis teil viga!? Vaata, Tapal ilmunud omal ajal leht Tapa Kommunist. Kui lõpuks leitud, et see siiski ei sobi, pandud nimeks Tapa Edasi. Teie aga muudkui ehitage seal saarel oma kommunismi...”
Mäletan üht kohtumist toimetuse suures toas. Meile oli külla tulnud tolleaegne EKP ideoloogiasekretär Rein Ristlaan. Taas läks jutt lehe totrale nimele.
Sellepeale teatas kõrge boss, et kanda lehena nime, milles on sõna “kommunist” või “kommunism”, on auasi. Et kuidas me seda ometigi ei mõista?
Et üle Nõukogude Liidu on tuhandeid ajalehti, kus need sõnad päises ja kõik nad on selle üle uhked. Sel kohal patsutas kõrge “punane” oma rinna vasakule poolele, kus teatavasti asub süda: “Mina olen kommunist ja ma olen uhke selle üle!”
Ent meie visadus viis sihile. Selles oli suuri teeneid lehe peatoimetajal Endel Proosesel. 18. juunil 1988 oli toimetuses suur pidupäev – trükikojast tuli esimene Saarte Hääl. Esiküljel sinimustvalge plakat. Suitsupääsukese ja rukkililledega. Plakati autor oli kunstnik Anne Olop.
Täna meenutab Anne, et see oli tema jaoks suur au. Laskis siis oma fantaasial vabalt lennata ja mängis nende nn keelatud värvidega otse mõnuga. Tal oli siis julgust kõvasti.
“Mäletan, kui ilmus näiteks Saare Kaluri lehe esimene number, siis kasutasin kujunduses merekarva sinist. Ülemused kutsuti parteikomiteesse. Et mis asja te teete, vaadake, mis värvid need on – leht valge, trükk must ja siis veel sinna juurde sinine. See ei lähe. Ja keelati ära. Nüüd oli järsku Saarte Hääle juures võimalus kasutada kõiki neid keelatud värve ja keelatud sümboleid.”
Toimetuses oli pidupäev. Mäletan, et kui trükikojast tuli esimene oma Saarte Hääl, plakati kõrval Koidula “Eesti muld ja eesti süda”, olid õrnatundelisematel naistel ikka pisarad silmis.
Seda Saarte Häält, mida hetkel käes hoiate, teevad noorte tegijate seas ka kolm toonast suleseppa: Aare Laine, Ragna Malm ja allakirjutanu. Aeg on teine, võimalused teised. Tulevad uued lood ja laulud.
Olge meiega, kallid lugejad.