URVE VAKKER - “Tuuline rand” ja tegelikkus

Foto: Saarte Hääle arhiiv

“24. märtsil on kuulsa vilsandlase, mõjuka merendustegelase Jaen Teäri 165. sünniaastapäev,” kirjutab Saaremaa merekultuuri seltsi liige ja Salava seltsi juht Urve Vakker. “Kes oli see mees, Aadu Hindi romaani “Tuuline rand” tegelase Tõnis Tihu prototüüp?

“Navigare necesse est... “ Meresõit on vajalik ja mereajaloo tundmine samamoodi.

Vilsandi 33 perest on omal ajal võrsunud palju meremehi – koguni 11 kaptenit. Kuulsaim neist oli reeder Jaen Teär (1854–1925).

Kihelkonnal Kõõru külas sündinud mees sattus olude sunnil noore poisina Vilsandile ja on ehk selle saare elu-olu enim mõjutanud isik läbi ajaloo. Peale oma arvukate kohustuste ja vabatahtliku tegevuse oli ta ka suure pere isa. Tema järglasi võib leida tänaseni nii lähemalt kui ka kaugemalt. Suguvõsa liikmed võivad pajatada lugusid suurmehe elust ja tegemistest. 

Reeder, Tolli vana, Metskapten, Vilsandi keiser – need ja muudki austavad hüüdnimed iseloomustavad Jaen Teäri kunagisi mehetegusid.

Juba noorena tegutses Jaen Teär Vilsandil kalurina. 18-aastaselt läks merele, madruseks laevale Katarina Regina, hiljem oli ta Tolli talu peremees Vilsandil, suure pere toitja.

Jaen Teäri osalusel ehitati laevad Ida, Emma, Prinz Johann, Pauline I, Emilie, Pauline II, Lonni, Jaen Teär. Papisaare laevaehitusplatsil ehitati tema juhtimisel 14 suuremat purjekat. 20. sajandi esimeses pooles oli Jaen Teär Saaremaa suurim laevaomanik.

Kolmemastilise purjelaeva Oskar lasi kapten  Julius-Adolf Teär ehitada Ameerikas surnud venna mälestuseks. Laeva ehitasid Kihelkonnal Papisaares Saaremaa puust Saaremaa meistrid ja töölised. 

Praktiliselt kolme võõrkeelt vallanud Teär on purjetanud Ameerika ja Aafrika vetes ning mujalgi. Laevandusettevõtet Jaen Teär & Ko juhtinud Jaen ­Teäri tütre Pauliine abikaasa oli kapten Gustav Heinrich Liggi (1887–1942). Vilsandi päästejaama ülemana tegutses Jaen Teär 1895. aastast kuni surmani. Ta juhtis mitut suuremat päästetööd ja tõi inimesi ära hukkuvatelt laevadelt.

Jaen Teär võttis aktiivselt osa ka kirikuelust. 1913. aastast oma surmani kuulus ta kirikunõukokku, aastail 1913–1916 oli kiriku eestseisja abi.

1904.–1906. aastani pidas Teär Kihelkonna vallavanema ametit. Koos Artur Toomiga rajati Vaika looduskaitseala, millega pandi 1910. aastast alus Eesti ja Baltimaade looduskaitselisele tegevusele. Jaen Teärile on antud ka Vene keisrinna poolt päästeteenistuse aumärk.

Kommunistide ohver

Jaen Teäri pojal, teenekal merendustegelasel Julius-Adolf ­Teäril­ (1889–1941) on samuti tulemas väärikas sünniaastapäev – 1. aprillil täitub tema sünnist 130 aastat.

Julius-Adolf Teär õppis Riia merekoolis, mille I kaugsõidu klassi lõpetas ta 1907. aastal kuldrahaga ja kooli täieliku kursuse 1909. aasta aprillis suure kuldrahaga. Julius Teär teenis Vladivostokis ning on sõitnud mujalgi kaugetes vetes.

Julius Teär oli kaugesõidukapten ja Saaremaa üks suuremaid laevaomanikke, kellele kuulusid mootorpurjekad Oskar, Jaen Teär ja Juuni. Kolmemastilise purjelaeva Oskar lasi kapten  Julius-Adolf Teär ehitada Ameerikas surnud venna mälestuseks. Laeva ehitasid Kihelkonnal Papisaares Saaremaa puust Saaremaa meistrid ja töölised. Laeva vettelaskmise töid juhtis Lümanda mees Peeter Sepp, n-ö kontroll-silmaks oli vana kuulus laevameister, 78-aastane Madis Hohensee.

Aastail 1923–1941 oli Julius Teär Kuressaare eramerekooli juhataja. 1938. aasta 24. veebruaril pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

1943. aastal mõrvasid kommunistid Julius Teäri Kuressaare lossihoovis. 1943. aasta augustis anti Kuressaare merekoolile Julius Teäri nimi.

Karl Johannes Teär (1903–1945) oli samuti laevaehitaja ja meremees, kaugsõidukapten. 1942. aasta sügisel sai temast oma venna, Kuressaare lossihoovis kommunistide mõrvatud kaugsõidukapteni Juliuse järel eramerekooli juht Saaremaal.

1926. aastal ehitati Saaremaal Papisaares mootorkuunar Jaen Teär. Ehitaja oli Karl Teär, kes pani laevale nime oma isa järgi.

Meenutame ja mäletame

5. ülemaailmsete vilsandlaste päevade raames 2001. aastal avati Papissaare sadamas mälestuskivi tekstiga: “1881–1940 ehitati Papisaares 36 purjelaeva. Viimased olid mootorpurjekad Oskar 1937, Juhan 1938, Juuni 1940. Mälestusse jäävad kaptenid Jaen Teär, Julius Teär ja Karl Teär.”

23. märtsil toimub Kihelkonna rahvamajas Jaen Teäri austamis-mälestuspäev koos Teäride suguvõsa ja Saaremaa merekultuurlastega.

Täpselt keskpäeval, kell 12 algava ürituse teine osa on pühendatud filmile “Tuuline rand”.  Film valmis Aadu Hindi romaani põhjal, mis viib meid 20. sajandi esimestesse aastatesse, kui Aafrikas käib Buuri sõda, Aasias Vene-Jaapani sõda ning Venemaal hakkab pead tõstma protestilaine võimu ja tolleaegse vaimu vastu.

Kindlasti on palju neid, kes teavad Hindi romaani ja filmi olemasolust, kuid mis ja kuidas täpsemalt, on vanemal põlvkonnal vajunud unustuse hõlma, nooremateni pole see teave vist  jõudnudki. Sel üritusel saab ehk selgemaks, kas ja kui palju oli Jaen Teär romaani ja filmi Tõnis Tihu prototüüp. Sel teemal toimub nii arutelu kui ka 1971. aastal valminud filmi vaatamine.

Meenutame ja mäletame omakandi suurkujusid, merel sõitnud ja merest kirjutanud mehi.

Üritusest osavõtt on tasuta ja vaba. Plaanitava kohvilaua sättimiseks on palve anda endast teada Kadri Kullaperele (teade sõnumina, helistada 21. märtsini): 56 230 606, [e-mail].