Saarlased näppasid hiidlastelt parima hirvetrofee tiitli

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saarte jahimeeste selts esitles Kuressaare linnuses punahirve sarvi, mis ekspertide poolt on hinnatud Eesti kõigi aegade parimaiks. Senine rekordtrofee pärines Hiiumaalt.

Saarte jahimeeste seltsi iga kahe aasta tagant korraldatav jahitrofeede näitus oli tänavu eriline ainuüksi juba seetõttu, et kahe näituse vahele jääval perioodil on kütitud üle kuuesaja medaliväärilise trofee ehk rohkem kui kunagi varem. Näituse krooniks on aga Mustjala jahiseltsi liikme Mihkel Kauberi kütitud hirve kuldmedali väärilised sarved, mis said hindajalt kokku 241,60 punkti. Seni hiidlaste käes olnud rekordi ületavad need kolme punktiga.

Mida vanemaks loom saab, seda targemaks ka muutub ja seda vähem end inimesele näitab.

Trofee-ekspert Jaan Ärmus ütles Saarte Hääle, et nii võimsa sarvepaari kasvatamise esimeseks eelduseks on looma vanus. "Igalt loomalt kuldmedali väärilist trofeed ei saa, aga selleks tehaksegi valiklaskmist ehk nõrgemad isendid kütitakse nooremas vanuses ära,"“ rääkis ta.

Mida vanemaks loom saab, seda targemaks ka muutub ja seda vähem end inimesele näitab. Mustjala jahipiirkonnas Kooru järve ääres kütitud punahirv sattuski jahimehe ette üsna juhuslikult. Nimelt lasi kütt üht nooremat looma, mille peale ilmus välja vanem isend. Sarvede järgi määrati selle vanuseks 12,5 aastat.

KAALUTAKSE JA MÕÕDETAKSE: Trofee-ekspert Jaan Ärmus selgitas uute rekordsarvede juures, et põhilise osa trofee väärtusest ja sellest tulenevatest punktidest annab sarvede kaal.
KAALUTAKSE JA MÕÕDETAKSE: Trofee-ekspert Jaan Ärmus selgitas uute rekordsarvede juures, et põhilise osa trofee väärtusest ja sellest tulenevatest punktidest annab sarvede kaal. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saarte jahimeeste seltsi esimees Mati Tang tõdes, et viimasel paaril aastal on metsloomade asurkond suurenenud ning ühes sellega ka nende tekitatud kahjud. "Loomi on palju, kuna neil on palju soodsaid elupaiku. Selle tulemusel on küll langenud kütitud loomade keskmine vanus ja edaspidi peaks jõudma uuesti sinna, kus see on kõrgem," nentis ta.

Trofeenäitusel saab lisaks hirvesarvedele vaadata ka paremaid Saare maakonna põdra-, kitse- ja metsseatrofeesid. Eriti põnevaks teeb näituse aga Janno Langi hunditopiste kollektsioon, mis on Euroopa suurim.

6. aprillil on kõik huvilised oodatud kuraatoritundi, näitust tervikuna saab vaadata 10. aprillini. Pärast seda saadetakse parimad trofeed uuele hindamisele vabariikliku näituse tarbeks, mis avatakse 18. aprillil Põltsamaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles