/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/03/27/11900809t1h170a.jpg)
Muhulasest kirjaniku Katrin Pautsi kodusaare-ainelised teosed panid aluse Muhu karjakasvatajate raamatuklubi sünnile.
Muhus tegutseb karjakasvatajate raamatuklubi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klubiga liitunud EELK Muhu Katariina koguduse juhatuse esimees Mari Luup rääkis, et klubi sai tõepoolest alguse Katrin Pautsi kirgi kütnud raamatust “Minu Muhumaa”. “Saime kokku, sest tekkis vajadus selle raamatu üle arutada ja edasi juba tundus, et võiksime veel kohtuda,” selgitas Luup.
Karjakasvatajate raamatuklubisse kuulub kümmekond liiget ning kuna enamik liikmetest tegeleb määral või vähemal loomapidamisega, pandigi klubile selline tavapäratu nimi. “Põhiliselt koosneb see klubi naistest, kes tegelevad või omavad kokkupuudet karjakasvatusega,” täpsustas Luup.
Möödunud suvel esimest korda kooskäinud lugejaid koondav rühmitus on praeguseks kogunenud neli korda. Esimesel kokkusaamisel analüüsiti Pautsi “Minu Muhumaad”. “Määrasime põlvnemise põhjal, kes on kõige suurem muhulane meie hulgast ja võitis Kadri Tüür,” rääkis Mari Luup.
“Tema järel tulid teised Kadrid,” lisas Luup, pidades silmas lambakasvatajaid Kadri Kaske ja Kadri Tali.
Klubi teisel kohtumisel võrreldi Raissa Kõvamehe “Randlasi” Juhan Smuuli “Suvitajate” põhjal loodud filmiga “Siin me oleme”. Kolmanda kokkusaamise teemaks olid Mae Lenderi “Minu Hiiumaa” ja Pautsi Hiiumaa-aineline kriminull “Hull hobune”. Kohal oli ka hiidlane, kes vastas muhulaste küsimustele ja aitas neil arutelu üleval hoida. Viimasel klubiüritusel käsitleti Kihnu luupainajaid ning Kihnu teema jätkub ka viiendal kokkusaamisel, kui juttu tuleb Kihnu hülgeküttidest.
Kolm korda on klubi kogunenud selle eestvedaja, Koguval elava kirjandusteadlase Kadri Tüüri juures, korra saadi kokku kohvikus.
Kirjandusklubi annab liikmetele võimaluse jagada kellegagi osadust ning rääkida muljetest, mida ühe raamatu lugemine annab. “Tihtipeale loed mõnda huvitavat asja ja polegi seda kellegagi jagada, sest sinu tutvusringkonnast keegi teine seda ei loe,” sõnas Mari Luup. “Selles mõttes on kirjandusklubi meil väga teretulnud.”
Klubi liige Annely Holm ütles et kiire elutempo juures jääb enamasti aega vaid erialase kirjanduse jaoks ning ilukirjandust mahti lugeda pole. “Aga nüüd, kui oled klubis, siis kuidas sa lähed siin klubisse, ilma et oleksid lugenud,” rääkis Holm. Pealegi valib klubi juht Kadri Tüür kokkusaamisteks teoseid, mille peale ise ei tulekski. “Intelligentsete inimestega koosviibimine ja arutlemine teemadel, mis ei ole igapäevaeluga seotud, on see põhiline motivatsioon,” lisas Holm.