/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11901027t1hd8bc.jpg)
Eelmisel aastal hukkus Eesti teedel 4408 metskitse, Saare maakonnas sai mullu teedel hukka 120 kitse.
Saaremaa teedel on hukkunud tuhatkond kitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jahimeeste seltsi teatel on kogu Eestit puudutavate andmete puhul tegemist keskkonnainfo telefoni 1313 statistikaga. Tegelik hukkumiste arv võib olla aga veelgi suurem, sest tõenäoliselt ei ole registreeritud kõiki ulukitega juhtunud liiklusõnnetusi.
Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ive Kuninga sõnul ei pruugi neilgi olla päris lõplikku tõde kuulutavaid andmeid. “Ainus, millele saame tugineda, on jahimeeste esitatavas statistilises aruandes kajastatud numbrid,” nentis Kuningas. Paraku ei pruugi aga kõik avariidega seotud juhtumid jahimeesteni jõuda.
Võttes ette kümne aasta statistika, on Saare maakonnas aastatel 2009–2018 kütitud veidi alla 10 000 metskitse. Samal ajal on siinsetel teedel hukkunud 1146 kitse. Seejuures kütiti mullu Saaremaal 2132 kitse ja hukkus 120 metskitse.
Kõige väiksemad on statistilised näitajad 2011. aastal, kui kütiti 173 kitse ja samal ajal leidis Saaremaa teedel oma lõpu 66 metskitse.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul teeb kasvav õnnetuste arv jahimeestele tõsist muret. “Juba mitmed aastad jälgime kurba liiklusstatistikat metskitsede osas,” ütles Korts. Ta lisas, et kui jahipidamisel kasutavad inimesed kogu saaduse ära, siis õnnetustes hukkunud metsloomade puhul see nii ei ole.
Jahiseaduse järgi tuleb liiklusõnnetuses hukkunud ning liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ja tema osadest viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või keskkonnainspektsiooni. Info antakse jahimeestele edasi keskkonnainfo telefoni 1313 kaudu.