Küberkurjategijad on petnud saarlastelt välja sadu tuhandeid

  • Ostu-müügi portaalis peteti esemeid välja ja pandi toime ka identiteedivargusi.
  • Märkimisväärse kahju on tekitanud ka inimeste soov kiiresti tulu teenida.

KAHJUD AINA KASVAVAD: Piirkonnapolitseinik Priit Sepa andmeil on märkimisväärse kahju tekitanud ka inimeste soov kiiresti tulu teenida ning sel eesmärgil on petturitele ise suuri summasid üle kantud.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saaremaa ettevõtete ja kodanike vastu on pandud iga aastaga toime üha enam küberründeid. Tänavu on kahju tekitatud juba 200 000 euro ulatuses.

Kuressaare piirkonnapolitseinik Priit Sepp tõi välja, et 2019. aasta esimese kolme kuu jooksul on maakonnas registreeritud juba kaheksa kuriteojuhtumit, millega tekitatud varaline kahju on enam kui 200 000 eurot. Suur osa neist kahjudest on tekitatud kelmuse teel.

Vaadates tagasi aga eelnevatele aastatele, siis 2017. aastal registreeris politsei Sepa sõnul Saare maakonnas kokku 11 kuritegu, mille toimepanemiseks kasutati arvutit või mõnda arvutisüsteemi. “Näiteks peteti ostu-müügi portaalis esemeid välja või pandi toime identiteedivargusi, st sooviti internetis teise inimesena esinedes kahjustada selle inimese mainet,” selgitas piirkonnapolitseinik. Varalist kahju tekitati nende kuritegudega toona üle 2000 euro.

Läinud aastal registreeriti aga arvuti või mõne arvutisüsteemi abil toimepandud kuritegusid 12 ja varalist kahju tekitati nende kuritegudega kokku üle 50 000 euro. Suure osa kahjudest olid jällegi tekitanud kelmid. “Inimestelt peteti raha välja lubadusega, et väljaantud raha saadakse suure kasumiga tagasi,” rääkis Sepp. “Kahjuks liikus raha välisriikidesse ning inimesed lubatud kasu ei saanud.”

Politsei uuris tema sõnul muu hulgas kolme juhtumit, kus oli ebaseaduslikult sisenetud inimese e-kontole. Kahel juhul tungiti seejuures kannatanu Facebooki kontole ning ühel juhul kasutati inimese enda poolt teisele usaldatud ID-kaarti ja PIN-koode. “Kannatanu poolt teisele inimesele usaldatud internetipanga ligipääsu kasutades omastati kannatanult raha kolme juhtumi puhul.”

2018. aasta lõpus tabas aga ka Saaremaa ettevõtteid arvepettuste laine. “Kahjuks õnnestus kurjategijatel kaks ettevõtet eksiteele viia ning seeläbi suurt varalist kahju tekitada,” nentis Sepp.

Inimestelt peteti raha välja lubadusega, et väljaantud raha saadakse suure kasumiga tagasi.

Lisaks ettevõtjate vastu suunatud kuritegudele said Saaremaa elanikud kahel juhul kannatada ka interneti ostu-müügi portaalides. “Märkimisväärse kahju on sel aastal tekitanud ka inimeste soov kiiresti tulu teenida ning sel eesmärgil on petturitele ise suuri summasid üle kantud,” sõnas Priit Sepp.

Kokkuvõtteks saab siinse piirkonnapolitseiniku sõnul järeldada, et interneti ja arvutite abil toimepandud kuriteod ja nende tekitatud kahju on järjest kasvamas. “Arvestades ühiskonna aina suuremat sõltuvust infotehnoloogiast, on see tendents mõistetav,” möönis ta. “Kuigi tehnoloogiat arendatakse turvalisust silmas pidades ning süsteemide turvalisus kasvab, on inimfaktor ja võime inimesega manipuleerida küberkuritegevuse mootoriks.”

4 soovitust, et vältida pettasaamist

• Soovitame internetis ostu sooritamisel kasutada keskkondades näiteks kauba eest tasumist deposiidiga (ehk vahendaja teeb väljamakse, kui ostja on kinnitanud kauba kättesaamist) ning kindlasti uurida enne ostu sooritamist müüja tausta (teiste ostjate tagasiside, internetiotsingud).

• Enne olulise investeeringu tegemist tasuks külastada veebilehte minuraha.ee ja otsida üles enamlevinud petuskeemid.

• Ärge andke oma ID-kaarti ja pangakaarti koos PIN-koodidega teiste inimeste kätte.

• Soovitame kasutada arvutikeskkonnas turvalist parooli, uuendada arvuti tarkvara ja viirusetõrje programme.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Küberturvalisuse seminar

Et inimesi internetis varitsevatest ohtudest enam teavitada, toimub 24. aprillil kell 10 Kuressaare kultuurikeskuses küberturvalisuse infoseminar, kuhu on oodatud kõik huvilised. Osalemiseks palub politsei end registreerida Saaremaa arenduskeskuse kodulehelt leitaval vormil.

Tagasi üles