Salmel aastaid suvekuudel kohaliku omaalgatuse vormis toimetanud kohalik turismiinfopunkt jääb sel aastal avamata, kuna valla mittetulundusühingute toetamise kord ei võimalda personalikulu katmist. Mujalt raha küsida ei ole.
Kuulus muinaslaeva leiupaik jääb turismiinfota (1)
30. märts 2019, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa selle sajandi suurim ajalooline leid on juba praegu maailmakuulus. Aastast 2015 on kohalikud sädeinimesed suutnud Kodanikuühenduse Sihtkapitali ja Salme valla toel ülal pidada ka endises vallamajas tegutsenud turisminifopunkti, mis Sõrvemaa väravas asudes jagas teavet kogu poolsaare kohta.
Infot jagati mitmes keeles ja asjaosaliste sõnul puudutas see peamiselt Salme laevaleidu ja Sõrve vaatamisväärsusi üldiselt.
Kui veel eelmisel aastal leidis Saaremaa vald 1400 eurot, et infopunkti saaks elus hoida, siis sel aastal sõrulastele sellise summa andmiseks võimalust ei leitud. Põhjenduseks toodi, et MTÜ-de personalikulusid vald ei kata.
Abivallavanem Kristiina Maripuu tunnistas, et Salme teemadel on räägitud erinevate osapooltega, kuid paraku on Salme puhul erisus, kuna seal korraldas tööd MTÜ Salme Rahva Maja Selts. Eelmisel aastal vald veel andis raha, kuid sellest aastast hakkas kehtima uus MTÜ-de toetamise kord ning sealt personalikuludeks raha küsida ei saa. Maripuu sõnul on kaalutud võimalust siduda infopunkti töö teenuskeskusega, kuid ka seal on omad miinused.
Maire Sillavee MTÜ-st Salme Rahva Maja Selts on nördinud, et senine töö tunnustust ja jätku ei leia. “Peab inimestele teada andma, et nad ei tuleks enam otsima,” nentis Sillavee. Ta lisas, et kui Saaremaa vald loodi, siis räägiti info-
punktide viimisest Visit Saaremaa alla. Jutuks oli see ka siis, kui Visit Saaremaa loodi. Paraku seda plaani tänaseni ellu viidud ei ole.
Suuresti Saaremaa valla ülalpidamisel oleva MTÜ Visit Saaremaa juht Margit Kõrvits ütles Saarte Häälele, et nemad maapiirkondades asuvate punktide koordineerimisega ei tegele. Nende roll on olnud olla koostööpartner ning see on seisnenud peamiselt info ja materjalide jagamises.
“Toetame mõtet infopunktide olemasolust suvekuudel, olgu nad siis eraldiseisvad või liidetuna teenuskeskustega,” märkis Kõrvits.