JUHTKIRI: Meie Lennart

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muhu keskuses Liival oli presidenti tervitama tulnud mitusada inimest. Vesteldes rahvaga, kohtas Lennart Meri ka muhulasi, kes olid viibinud 56 aastat tagasi samas asetleidnud kohtumisel Konstantin Pätsiga. Lapsed ulatasid presidendile karikakraid ja rukkililli. Endla Prii kinkis presidendipaarile lambanahast sussid.
Muhu keskuses Liival oli presidenti tervitama tulnud mitusada inimest. Vesteldes rahvaga, kohtas Lennart Meri ka muhulasi, kes olid viibinud 56 aastat tagasi samas asetleidnud kohtumisel Konstantin Pätsiga. Lapsed ulatasid presidendile karikakraid ja rukkililli. Endla Prii kinkis presidendipaarile lambanahast sussid. Foto: Saarte Hääle arhiiv

Taasiseseisvunud Eesti president Lennart Meri oli legend juba oma eluajal. Vaheda huumorimeele, iroonilise ütlemise ja kohati ettearvamatu käitumisega president Meri võis inimestele meeldida või mitte, aga ükskõikseks ei jätnud ta ilmselt kedagi.

Just Lennart Meri intelligentsus, karismaatilisus ja rahvamehelikkus oli see, mille pärast paljud leidsid juba toona ja leiavad ka praegu, et just selline peab olema üks tõeline president. Ilmselt on igaühel, kes president Meriga kunagi trehvanud ning paar või rohkem sõna vahetanud, see kohtumine eredalt mällu sööbinud. Mälestus, mille üle olla uhke, mida hoida tallel ja teistegagi jagada. Võib-olla oma memuaaridessegi kirja panna.

Kirjaniku ja filmimehena on Lennart Meri meie kultuurilukku jätnud kustumatu jälje. No kes meist siis ei teaks kultusfilmi “Viimne reliikvia”, mille toimetaja ta oli. Või siis poleks kuulnud Meri kui raamatu “Hõbevalge” autori veendumusest, et just Saaremaa on see salapärane Ultima Thule, kuhu rohkem kui kahe aastatuhande eest jõudis kreeklasest maadeuurija Pytheas.

Tagasi üles