Valimised pulkadeks: kes võitis sinu kodukohas?

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
Foto: Saarte Hääl

Riigikogu valimistel kinnistus taas tõde, et omakandi mees korjab kodused hääled ikka ära. Samas ei piisa võiduks vaid sellest, stabiilselt tuleb esineda igal pool. Detailset valimistulemust vaadates sai veelgi selgemaks see, et Saaremaa vallas võimul olevaid sotse ei tabanud valimistel mitte kaotus, vaid suisa häving.

Riigikogu valimistest on möödas juba jupp aega ning riigikogugi esimest korda koos käinud. Siiski pole veel kuskil avaldatud võimalikult detailset valimiste analüüsi piirkondade põhiselt. Selle vea Saarte Hääl nüüd parandab.

Valimiskomisjoni piirkonnapõhiste andmetega jagasime Saare maakonna piirkondadeks nii, nagu see oli enne Lääne-Saare valla tekkimist. Eikla, Aste ja Nasva läksid Kaarma nime alla ning Kõljala moodustas koos Pihtlaga samanimelise piirkonna. Vaatasime valimistulemust mitme nurga alt ning seekord alustame lõpust ehk siis sellest, mis on niigi selge.

Foto: Graafika: LIINA ÕUN

Saare maakonnas võidutsesid erinevates piirkondades pea kõik suuremad erakonnad. Vaid sotsid ei saanud kuskil võidumaitset tunda. Rohkem kui pooltes piirkondades ehk kaheksas viieteistkümnest sai võidu valimiste üldvõitja Reformierakond. Neljas piirkonnas võttis võidu EKRE. Valjalas jagati protsendipunkti pealt esikohta Isamaaga, kes sai võidu ka Lümandas. Keskerakond sai võidu Torgus. 

Tasub meeles pidada, et võit Torgus ja Kuressaares pole väärtuselt kaugeltki sama, see näitab rohkem valijate meelsust ja ka tegelikult õnnestunud kampaaniatööd. Seega jookseb ka piirkondade tulemusi vaadates pilt kokku ikkagi samasugune nagu üldvõidu oma. 

Selle aluseks on suures osas kindlasti Reformierakonna ülekaalukas võit Kuressaares ehk suurimas piirkonnas. Oravapartei sai seal koguni 31 protsenti häältest, EKRE-le kuulus teisena 19,7 protsenti. See teeb 800 häält vahet ehk rohkem kui mõnes piirkonnas üldse välja jagati. 

Protsentuaalselt tegi kõige kõvema tulemuse Keskerakond ja seda Torgus, kus koguti 41,1% häältest. 18,3 protsendiga järgnes Reformierakond. Samas oli tegu vaid 46 häälega. Sama näide ka Pöidelt, kus Keskerakond sai võidu, edestades EKRE-t 9 protsendiga, kuid see oli vaid 38 häält. Enamasti oli vahe 6–7%, mis siis sõltuvalt piirkonnast võis olla paarikümnest häälest pea saja hääleni.

Kõige tasavägisem võitlus käis Valjalas, kus Isamaa ja EKRE said täpselt sama protsendi ning kõige väiksema protsendiga oli võidutulemus Orissaares, kus Reformierakond kogus 24,2 protsenti.

Erakondade esikolmikud koosnesidki piirkondades enamjaolt Reformierakonnast, EKRE-st ja Keskerakonnast.

Isikulistest saavutustest rääkides tõusevad taas esile Torgu ja Mihkel Undrest, kes võitis seal valimised 34,2 protsendiga häältest. Talle järgnes Mart Maastik Lümandas 23,9 protsendiga. Kaido Kaasik Valjalas ja Maire Käärid Pöidel said mõlemad võidu 19,3 ning Jaen Teär Kihelkonnal 18,3 protsendiga. Muhus pidi Daniel Mereäär Kalle Laanetile küll 0,1 protsendiga alla vanduma, kuid 11% andis talle seal tubli teise koha. See näitab, et oma kodukohas saab kõige rohkem hääli ikkagi omakandi mees. Kui sa seda ka ei suuda, siis pead peeglisse vaatama. Tõsi, Harry Raudvere jäi Mustjalas teiseks, kuid tema puhul mängis arvatavasti rolli see, et inimesed ei näinud mõtet anda oma hääl üksikkandidaadile.

Maapiirkondade taustaga kandidaate oli nimekirjades veelgi, kuid nemad eriti püünele ei tõusnud. Koit Kelder sai küll esiviisiku tulemuse nii Pöidel, Laimjalas, Muhus kui ka Orissaares, kuid siiski ei midagi tugevat.

Väinatammil toimetav ning Orissaares Karsummi ja tammekampaaniaga seotud Heiki Hanso sai viienda koha Pöidel, kuid Orissaares pildile ei tõusnud. Seal oli viies kohaliku osavallakogu juht Silvi Teesalu.

Kuid jällegi on teada tõde, et ühes kohas edukas olemisest ei piisa. Kui see pole just Kuressaares. Hääli tuleb võtta igal pool. Selline muster viiski riigikogusse või tugevalt sinna poole. Need olid nimed, mis esiviisikutes igal pool esinevad: Laanet, Helme, Tiidus, Undrest, Eesmaa.

Vaatasime veidi ka seda, et kes ja kuidas võis ühe või teise kandidaadi poolt hääletada. Selleks arvutasime välja, kui suure osa häältest moodustasid kandidaadile antud e-hääled ühes või teises piirkonnas. Mida väiksem on e-häälte protsent, seda suurema tõenäosusega oli hääletaja pigem vanem inimene, kelle puhul andis tulemuse ehk just ukselt-uksele-kampaania. 

Kui vaadata piirkondade võitjaid, osutus väikseimaks e-häälte kogujaks ülekaalukalt Helle-Moonika Helme. Nii sai ta Kärlal võites e-häältena 22,2% ja Pihtlas anti talle e-häältena vaid 9,3% häältest. Leisis sai ta 28,3% e-hääli, tema järel teiseks tulnud Laanetil oli sama näitaja 57,8.

E-häälte vähesusega paistsid silma ka näiteks Mihkel Undrest Torgus, kelle e-häälte saak oli 30,4%, Jaen Teär Kihelkonnal (36,2%) ja Maire Käärid Pöidel (32,5%).

Muster kujunes välja selline, et just needsamad kodukohas võitnud kandidaadid kogusid oma kapitali paberhäältena, suures plaanis võitnud said jällegi arvestatavama koguse e-hääli.

Foto: Saarte Hääl
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles