ARVAMUS: Kas sillaunelm saab teoks?

FOTO: Andrus Peegel

Kas uue koalitsiooni kokkulepete valguses on tõenäolisem, et unistus sillast üle Suure väina saab tõepoolest teoks?

“Märgilise kokkuleppena toetame riikliku eriplaneeringu algatamist Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks. Seejuures küsime loomulikult ka kohalike elanike arvamust nii saartel kui ka mandril,” ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas laupäeval Keskerakonna volikogu ees Isamaa ja EKRE-ga moodustatavat valitsusliitu tutvustavas kõnes.

Ratase sõnul on Keskerakonna seisukoht selline, et riiklike taristuinvesteeringute teostamiseks tuleks kaasata laenuraha.

Püsiühenduse rajamise teema tõi mullu jaanuaris taas pildile saarlasest investor Raivo Hein.  Toona rääkis Hein, et sild üle Suure väina valmiks kolme aastaga ja läheks maksma kuni 500 miljonit eurot.

Raivo Hein.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Raivo Hein, sillaehituse entusiast:

Eelmisel aastal sai kogu see sillateema ju üles võetud ning et see nüüd koalitsioonileppes on, on loomulikult suurepärane. Igatpidi positiivne uudis! Eesmärk ju oligi, et asjad edasi läheksid. See, et hakatakse uurima võimalusi eriplaneeringu kehtestamiseks, noh eks see ole järgmine samm. Muidugi annab asju teha kiiremini ja ladusamalt, aga – riigi värk, mis seal ikka. Kõik võtab aega, aga loodame, et sealt läheb asi liikvele. Mullu jaanuaris ütlesin küll, et loodan riigi soosiva suhtumise korral juba 2020. aastal alustada Suurele väinale silla ehitamist, aga ega see nii lihtne ole. Isegi kui riik soosib, siis enne 2030. aastat ei toimu mitte midagi. Ka valitsuse eelmise aasta otsuses oli nii-öelda eellugu sees, et juhul, kui kõik liigub, siis umbes selline ajaplaan võiks olla – 2030. aastateks. Seal vahel on praamide lepingud ja kõik muu, millega peab arvestama.

Robert Pajussaar.

FOTO: Raul Vinni/Saarte Hääl

Robert Pajussaar, OÜ Kalla Mööbel juht:

Koalitsiooni selle kokkuleppe juures on saarlasest ettevõtjal Raivo Heinal oluline roll – tegi ju tema ära väga suure ja olulise töö, tõmmates selle teema nii-öelda pildile ning juhtides tähelepanu püsiühenduse vajalikkusele.

Selles osas, kas nüüd on suurem lootus, et lähiaastail midagi liikuma hakkab, et see sild tõesti teoks saaks – kunagi ei tea. Nende inimeste pähe ju ei näe. Raha on ikkagi see, mis paneb asjad liikuma. Eks saa näha – kui juba tõesti arvestatakse planeeringu jaoks mingid vahendid eelarvesse, siis on selge, et mingisugused asjad võivad liikuma hakata.

Minul on siiski pigem hea meel, kui selliseid otsuseid tehakse ja meil on lootus saada mandriga parem ühendus. Olen ju sajaprotsendiliselt silla pooldaja. Olen veendunud, et sild elavdaks elu meie saartel. Keegi ju ei ole enam nõus aeglase internetiga, ka meie enda liikumine peab muutuma kiiremaks. On selge, et praam meie tänaseid vajadusi ei lahenda. Isegi silla vastased peavad ikka väga hoolega neid argumente välja mõtlema, miks praam parem on. Majanduslikku põhjendust neil tegelikult ei ole.

Silla vastased põhjendavad, et püsiühendus tähendaks koormust maksumaksjatele. Niikuinii on meil see koormus aga olemas. Tekib küsimus, mis selle maksumaksja raha eest üldse tegema peaks? Mina arvan, et paljud asjad, mis täna tehakse, võiks üldse ära jätta ja selle asemel hoopis silla ehitada. See on selge investeering. On ju miljon ettevõtmist, millele täna peale maksame – kas see siis maksumaksjale sobib?

Kuigi Kalla Mööblil pole praamide tõttu midagi tegemata jäänud ja pole olnud ka mingeid tohutuid probleeme, tahame lihtsalt, et kõik toimuks kiiremini ja efektiivselt. Meie jaoks tähendaks sild seda, et transpordi liikumine oleks loogilisem, meie inimesed, näiteks paigaldusbrigaadid, kes sõidavad mööda Eestit ja ka välismaale, saaksid seda teha siis, kui nendele sobib. Meie jaoks tähendaks sild kindlasti võitu ka rahaliselt.

Muidugi on tobedus kõiki asju kõigepealt Saaremaale ja siis uuesti Saaremaalt välja tassida, aga nii teevad ju kõik siinsed tootmisettevõtted. Kohaliku toormega töötavad ehk vaid liha- ja piimatööstus, peale nende tassivad kõik oma tooret sisse.

Probleemiks võib saada ehk see, et saarlased ise ei ole võib-olla nii suured silla toetajad. Keegi teine meie eest meile silda aga tahtma ei hakka. On ju meil inimesi, kellele sillateema sugugi korda ei lähe, kellele ei ole silda tarvis, kuna nad käi nii tihti Saaremaalt väljas. Nemad ehk tõesti tahavadki nautida kord aastas reisi üle väina.

Jüri Ratas ütles, et kavas on küsida ka kohalike elanike arvamust nii saartel kui ka mandril.

Arvan, et turisti jaoks ei ole mitte mingisugust vahet, kas sõita saarele praamiga või üle silla. Nendele inimestele aga, kes siin tegelikult äri ajavad, ei ole see sillateema sugugi ükskõik.

- Robert Pajussaar

Kui küsida arvamust selliste inimeste käest, kes mandri vahet sõidavad harva või kel sillast täiesti ükskõik, ei saa sealt majanduslikult õiget vastust. Teemat saab arutada ikka nende inimestega, keda see sillateema otseselt puudutab, kes seda teenust kasutaksid. 

On ju teada, kui palju praegu üle väina sõidetakse ning kes teeb seda regulaarselt. Küsida tulebki nende käest, kes sõidavad mandri vahet regulaarselt ning kelle jaoks on seda ühendust vaja.

Arvan, et turisti jaoks ei ole mitte mingisugust vahet, kas sõita saarele praamiga või üle silla. Nendele inimestele aga, kes siin tegelikult äri ajavad, ei ole see sillateema sugugi ükskõik.

Raido Liitmäe.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Raido Liitmäe, Muhu vallavanem:

“Saaremaa silla” asemel kasutaksin küll pigem väljendit “Suure väina püsiühendus”. Kuigi koalitsioon eriplaneeringu algatamist toetab, siis mina ei usu endiselt, et see püsiühendus tõesti teoks saab.

Kui oma valla puhul oli muhulastel sott selge – kõik olid poolt –, siis silla puhul jaguneb meie inimeste arvamus enam-vähem pooleks. Usun, et meie ettevõtjad soosivad seda. Teeb ju sild meie ühendused ja liikumised kiiremaks. Kas ka odavamaks – eks silla kasutamisele tule ka mingi maks –, aga igal juhul paindlikumaks ja kiiremaks. Teistpidi arvamused on jällegi, et püsiühendusega kaob ehk ära saare eripära ja mass, kes silda kasutab, läheb väga suureks. Ma ise arvan, et kindlasti see mass algul suureneks – põnev on ju uut silda näha ja proovida. Aga ma usun, et pärast see voog enam nii drastiliselt ei kasvaks. Ma ise sõidan suhteliselt sageli mandri vahet. Kui praamiühendust suudetaks veel paremaks teha ja talvel ei oleks praamiaegade vahel nii pikka vahet – tund ja kümme minutit –, vaid kolmkümmend viis minutit, siis ma väga suurt puudust sillast ei tunneks. Teisalt aga – ega see püsiühendus tulevikus arengu mõttes paha teeks.

Marili Niits.

FOTO: Erakogu

Marili Niits, Saaremaa abivallavanem:

Sillateema tõstatub erinevatel ajahetkedel ikka ja jälle. Antud juhul, kui räägime silla rajamise võimaluste kaardistamisest, on veel vara rääkida silla konkreetsetest mõjudest. Kiiduväärt on idee, et küsitakse elanike arvamust.

Tagasi üles