STATISTIKA: Igal kolmandal puudub töövõime

OSALISE TÖÖVÕIMEGA: Eesti reumaliidus töötav Ingrid Põldemaa juhib ka Saare maakonna invaühingut, mille Suur-Sadama tänaval asuvasse majja ta oma truu sõbra Debbie vahel kaasa võtab.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kolmandik puudega inimestest, kes mullu ja tunamullu Saare maakonnas töövõime hindamise läbisid, sai otsuse, et neil puudub töövõime.

Statistikaameti andmeil tehti Saare maakonnas 2018. aastal 955 töövõime hindamise otsust. 346 inimese puhul märgiti töövõime puuduvaks. Rohkem kui pooltel hinnatuist määrati osaline töövõime. Täielik töövõime läks aga kirja 50 inimes puhul.

Kõige vähem töövõime hindamise otsuseid – üksnes 110 – tehti 2016. aastal, kuna tööreformiga seoses hakkas töötukassa inimeste töövõimet määrama aasta teisest poolest.

“Siis alustati nende inimeste töövõime hindamisega, kel tehti seda esimest korda,” selgitas töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik.

Hüppeline kasv

Toona hinnatutest määrati puuduv töövõime ligi kuuendikul ehk 19 inimesel.

Kolme aasta lõikes on suurim hulk töövõimet puudutavaid otsuseid tehtud 2017. aastal – 1216. Toona määrati osaline töövõime 709-l, puuduv töövõime aga 418 inimesel. Täielikult töövõimeliseks tunnistati aga 63 inimest.

“Hüppeline kasv oli tingitud sellest, et lisandusid juba korduvhindamised, aga seda siis uue, 2016. aasta töövõimereformi alusel,” selgitas Reimaa-Lepik.

Statistikat vaadates valitseb puuduva töövõimega inimeste seas selge meeste ülekaal – mullu oli töövõime puudumise otsuse saanute hulgas 216 meest ja 130 naist, 2017. aastal olid need arvud vastavalt 248 ja 170.

“Meil puudub ülevaade meeste ja naiste puuduva töövõime põhjustest maakondade kaupa,” ütles Reimaa-Lepik. Tema sõnul olid mullu põhjusteks, miks Eesti inimestele puuduv töövõime määrati, psüühika- ja käitumishäired, lihasluukonna ja sidekoe haigused, närvisüsteemihaigused (sealhulgas vaimne alaareng), vereringeelundite haigused, kasvajad (sh pahaloomulised).

Kuressaares elaval Ingrid Põldemaal on uue süsteemi alusel töövõimet hinnatud kaks korda – 2017. aastal ja mullu.

“Esimest korda oli otsus minu jaoks suureks üllatuseks,” rääkis ta. “Olin 2015. aastal sattunud raskesse liiklusõnnetusse, seetõttu oli mu tervis oluliselt halvenenud ning raske krooniline haigus luupus ägenenud.”

Tervis halvenes

Samuti oli Põldemaa tervise halvenemise tõttu töö kaotanud. “Küsisin tutvumiseks ekspertarsti hindamisakti ning avastasin, et minu poolt hinnatud piiranguid ei olnud arvesse võetud, kuigi kogu info oli kättesaadav internetis digiloo keskkonnas,” lausus Põldemaa. “Sellest tulenevalt ei olnud ma otsusega nõus ja esitasin vaide, mis rahuldati.” Haiglas viibimise tõttu ei saanud Põldemaa ka uuele hindamisele minna ning talle määrati kaalutlusõiguse alusel puuduv töövõime üheks aastaks.

Statistikat vaadates valitseb puuduva töövõimega inimeste seas selge meeste ülekaal.

Mullu läbis ta uue hindamise ja siis määrati talle kolmeks aastaks osaline töövõime. “Tänu kaasaegsele bioloogilisele ravile oli minu tervis stabiliseerunud ja leidsin sobiva, osalise ajaga töö,” ütles Põldemaa, kes töötab Eesti reumaliidus välissuhete ja arendusjuhina. Ta korraldab erinevaid üritusi, osaleb töögruppides ja arendab projektide kaudu liidu tööd, et reumahaigete olukorda parandada. Põldemaa juhib ka Saaremaa invaühingu tööd ja kuulub reumaühingu juhatusse. Ta tunnistas, et haiguse tõttu on tema suutlikkus tegutseda jätkuvalt muutlik, ei sõltu temast endast ega kõrvalabist.

Saatusekaaslastele soovitab Ingrid Põldemaa järgmist: “Tutvuge kindlasti oma terviseinfoga internetis digiloo keskkonnas ja paluge lähedaste või ühingu abi, kui ise ei oska. Kõik algab teist endast – avaldus tuleb ise esitada ja kindlasti teavitada oma perearsti või eriarsti, kes teiega enim tegeleb. Nõu ja abi saab küsida ka puuetega inimeste kojast.”

Tagasi üles