Talunik hakkab tootma elektrit ja villima maatõugu lehma piima

PENSIONISAMMAS: Päikesepark ei nõua palju tööd, kuid hakkab juba kuue aasta pärast Jaan Kiiderile pensionit teenima. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kolmapäeval 50. sünnipäeva tähistanud mahepõllumees Jaan Kiider avab päikesepargi ning hakkab esimesena Eestis pudelisse villima maatõugu lehmade piima.

Juba 2012. aastal pudeldatud toorpiimaga poelettidele jõudnud Riido ökotalu peremees Jaan Kiider ütles, et kui praegu sisaldab tema piim segu Eesti punase tõu ja maatõugu lehmade toodangust, siis juba sel aastal jõuab müügile puhas maakarja piim. “See võtab veel natuke aega, vaja on eraldi piimajahutit ja uued etiketid teha,” rääkis Kiider. Tema sõnul on maakarja lehmade piimal suurem valgu- ja rasvasisaldus ning maitse magusam ja intensiivsem.

Kuu aja pärast hakkab aga Riido ökotalu Vaivere lauda taga tööle 200-kilovatise võimsusega  päikesepark. Paneelidest tulev vool katab täielikult lüpsilauda ja kuivati energiavajaduse ning 75% toodangust müüb omanik võrguettevõttele. Päikesepargi ehitamiseks kasutas Jaan Kiider PRIA toetust ja pangalaenu. Esimesed kuus aastat läheb elektri müümisest saadud tulu laenukohustuste katteks, edasi annab päikeseenergia loodetavasti juba kasumit. Arvestades, et park kestab vähemalt 25 aastat, nimetab Jaan seda oma pensionisambaks. Erinevalt loomade kantseldamisest või mullaharimisest ei pea päikeseenergia saamiseks palju vaeva nägema, tuleb vaid talvel paneelid lumest puhtad hoida.

Kolmapäeval juubelit pidanud Jaan Kiider hakkas talu pidama 1991. aastal paari lehmaga. 1998. aastast toimetab ta Mereranna ühistu käest ostetud kolhoosiaegse lüpsilauda asemele rajatud vabapidamisega laudas. Praegu on Kiideril ligemale 100 lüpsilehma, kellest 60% on maatõugu ja ülejäänud Eesti punast tõugu piimaandjad. Tõllustes asuva lihaveiste farmi hingekirjas on põhikarjas 120 limusiini, simmentali ja anguse ristandamme. Lihaveiseid karjatab Jaan poollooduslikel kooslustel Vättal ja Suur-Tulpe poolsaarel ning Tahula-Reo hoiualal. Lisaks loomapidamisele kasvatab Jaan 150 hektaril vilja, kokku on tal majandada 900 ha maad.

Kui valitsus vahetub, tuleb mahetootmise vajalikkust jälle A-st ja O-st selgitama hakata.

- Jaan Kiider

2000. aastal sai Jaan Kiiderist mahetootja ning loodussõbralikku tootmist peab ta enda puhul ainuvõimalikuks tänase päevani. “Mulle ei ole kunagi meeldinud mürkkemikaalidega mässata, see on täiesti vastuvõetamatu,” kinnitas Jaan Kiider, keda häirivad sagenevad teated sellest, kuidas mesilased ja teised putukad taimekaitsemürkide tõttu hukkuvad. “Ainult ühe korra, millalgi 90-ndate alguses, olen natukene kättpidi mingi mürgiga kokku puutunud ja rohkem ma ei taha seda teha.”

Jaanile meeldib, et mahe-loomad on vabapidamisel ning kari saab laudast välja jalutusalale või karjamaale aastaringselt.

MTÜ Saare Mahe juhatuse liikmena teab Jaan Kiider, et poodides on mahetoidu valik viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Kauplused pingutavad selle nimel  et mahetooted oleksid sortimendis ja eraldi letis. Mahetoodete valik on aasta-aastalt suurenenud ja teadlikke tarbijaid on juurde tulnud. Ka mahekaupade hinnad pole tavatoodete omadest sageli märkimisväärselt kõrgemad.

Tagasilöögiks, mis ka Jaan Kiiderit ennast puudutas, saab lugeda mõni aasta tagasi kaubanduskeskustes sisseseatud mahepiimaautomaatide projekti läbikukkumist. “Läbimüük oleks pidanud olema poole suurem, äriplaan oli koostatud liiga optimistlikult,” põhjendas Kiider, miks suurte lootustega alanud turuletulek üürikeseks jäi. Automaatidest pakutud toorpiima läbimüüki kahandasid ka teadlaste poolt avalikkuseni jõudnud väited, nagu sisaldaks pastöriseerimata toorpiim haigusi tekitavaid mikroobe. “Proove võeti neli korda kuus, asi oli põhjalikult kontrollitud,” kinnitas Kiider.

Suureks edasiminekuks peab ta Saaremaa Piimatööstuses Ülo Kivise poolt sisseviidud muudatust, mille tulemusel töödeldakse mahedalt toodetud piima ka mahedana. Mahepiimast valmistatakse pastöriseeritud ökopiima ja juustu, mida müüakse ka Itaaliasse. Lisaks maksab piimatööstus mahetootjatele selle eest ka veidi lisaraha.

Jaan Kiideri sõnul on Eesti põllumajandusmaast juba 21% mahedalt majandatud ja tootmine heal tasemel. Suurem osa maheteravilja müüakse Eestist välja, näiteks Saksamaale ja Taani ning töödeldakse seal ringi. Suurim nõudlus on mahekaera järgi, rääkis Kiider, kelle viljasaak samuti osaliselt ekspordiks läheb. Kuigi maheteravilja saab töödelda ka Eestis, on sellele töödeldud kujul eksporditurgu keeruline leida, seega jääb üle toodang välja viia valdavalt teraviljana. Kohapeal valmistatakse meie maherukkist kvaliteetset mahepiiritust, millest Moes maheviin valmib. Mahevilja kokkuostuhind on tavatoodangu omast tihti märksa kõrgem, ehkki seda mõjutavad samamoodi teraviljabörsil toimuvad kõikumised.

Et Riido ökotalu peremees on Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liige ja Eesti talupidajate keskliidu nõukogu liige, teab ta nii mõndagi Eesti põllumajanduspoliitika kujunemise taustast. Jaan Kiider teab sedagi, et vaatamata mahepõllumajanduse koostöökogu tulemuslikule selgitustööle ei saa mahetootjad saavutatus kunagi kindlad olla. Sageli on nii, et kui valitsus vahetub, tuleb uuele ministrile mahetootmise vajalikkust jälle A-st ja O-st selgitama hakata.

Viimastel aastatel on Saaremaal juurde tulnud arvestatavate ambitsioonidega mahetootjaid, räägitud on isegi 1000 ha teravilja külvamisest. “Kui mahud kasvavad, saame ühiselt turustada ja saame suuremate mahtude eest paremat hinda küsida,” rõõmustas Jaan Kiider. Tema arvates võiks mahepõllumajandus Eestis oluliselt laieneda, sest Eestis on selleks head tingimused ja ka maheturg kasvab kiiresti. Samuti peab ta oluliseks seda, et valitsus kinnitas eelmisel aastal mahemajanduse tervikprogrammi, ning loodab, et ka uus valitsus peab mahepõllumajanduse edasist head käekäiku oluliseks.