/nginx/o/2019/07/17/12372384t1h8553.jpg)
Ootamatu trauma või aastate lisandumisega nõrgenenud tervis paneb paljud silmitsi uue küsimusega – kuidas leida sobilikke abivahendeid? Kui seni said abivahendi määramisel olla abiks vaid pere- ja eriarstid, siis alates tänavu juulist saavad ka õed patsiente nendes küsimustes aidata.
Suvine uuendus aitab abivajajatel oma muresid edaspidi kindlasti kiiremini lahendada.
Kuigi õdede õigused ei rakendu kõigile abivahenditele, saavad õed edaspidi olla abiks näiteks käimisabivahendite, mähkmete, tualetitoolide, ratastoolide istmepatjade ja muude lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite määramisel.
Abivahendite jaoks vajaliku tõendi, mille alusel saab abivahendeid soodushinnaga, saavad alates 1. juulist väljastada kõik õed, kes on läbinud sotsiaalkindlustusameti ja Eesti õdede liidu abivahendialase täiendkoolituse. Saadud tõendiga saab patsient või tema lähedane pöörduda abivahendite pakkuja poole.
Selleks, et sobiva abivahendi määramise protsessis nii arsti, õe kui ka patsiendi aega kokku hoida ja vältida patsiendi mitmekordseid asjatuid visiite, oleks kindlasti mõistlik koos patsiendiga kohe välja selgitada, kas vaja läheb ühte või mitut abivahendit, ning sõnastada need tõendile võimalikult täpselt ehk märkida ära vajaliku abivahendi nimetus, kirjeldus või ISO-kood.
Aja kokkuhoiuks ja asjatute sõitude vältimiseks oleks hea koos läbi arutada ka see, millistes keskkondades abivahendit kasutatakse või kas oleks vaja arvestada sellega, et patsiendi tervislik seisund on muutlik. Näiteks poes käimiseks võib vaja minna rulaatorit, samas kui toas on parem liikuda hoopis harkkepiga.
Kuigi õe või arsti väljastatud täpne tõend vajalike abivahendite kohta aitab patsiendil kasutada riiklikku soodustust, ei tohiks unustada ka teisi vajalikke dokumente, mida on tarvis abivahendi soetamiseks soodustingimustel. Abivahendikeskusesse tuleks lisaks tõendile või rehabilitatsiooniplaanile kaasa võtta isikut tõendav dokument, isikliku abivahendi kaart, puuet või töövõime kaotust tõendav dokument (nt otsus, puudekaart, töövõimekaart vm) selle olemasolul ning 18–26-aastase õppiva noore puhul ka tema koolitõend.