Kaarel Kasemets: Prügi on raha ja raha on prügi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaarel Kasemets
Kaarel Kasemets Foto: Saarte Hääle arhiiv

“Prügiveoga elatasid Sopranod ja nende semud aastatetaguses telesarjas end kenasti ära, kohati liigutati raha ka tööd tegemata ja teleseriaali vaatajad said elamuse jõugu askeldamisi vaadates. Miks see mulle meenus?” kirjutab nii Kuressaares kui ka oma maakodus elav Kaarel Kasemets.

Loen linnas oma postkasti potsatanud arvelt, et minule on külas, kus aega veedan ja toimetan, osutatud teenust 0,14 m3 konteineri tühjendamisel ja et ma ei ole Prügimees AS-ile kohe raha üle kandnud, siis pandi ka viivis jooksma.

Lippan selgitustega arve esitaja juurde, kus ettevõtte juhataja laiutab käsi, et nemad ei saa siin ettevõttes midagi ära teha (peale raha korjamise – K. K.) ega või aru saada inimese murest. Vallavalitsus juhib vägesid ja sealt on juba korduvalt minu kohta aktsiaseltsile päringuid tehtud, et kas minule on arve ja nõudmised esitatud: “Kui lepingut ei sõlmi, esitatagu kodanikule tühisõiduarveid!”

Nii nad siis arveid saadavadki ja mitte ainult minule. Usutlesin paari naabrit, et kuis nendega käitutakse.

Esimene (naisterahvas) kostis, et tema ei jõua nendega sõdida ja nii ta maksabki neid tühisõiduarveid, kuigi prügikäitlus on tal minimaalne ja kahepaiksena (linnas/maal) nagu minagi kasutab ta prügiveoteenust linnas läbi korteriühistu.

Lihtsalt ei jõua sõdida!

Teine naaber (mees), samuti kahepaikne, käsitles teemat hoopis laiemalt, et nähkem selles prügiveos asjatut loodusressursside raiskamist, sest igavene mürakas prügiveok kulutab kallist kütust, tolmutab ja lõhub nõrga kandevõimega külateid.

Kolmas naaber, kes käib nädal või paar maal muru pügamas ja oma prügi võtab linna kaasa, imestab lepingusunduse üle.

Vallavalitsuses kinnitab laheda jutuga ametnik, et leping tuleb sõlmida ja vastuvaidlemise korral on neil, AS Prügimehel, õigus tühisõiduarveid esitada: “Eeskirjad on sellised ja muud pääseteed ei ole!”

Üritasin mõelda ja rääkida neile seal vallavalitsuses, et üks inimene – üks prügiveoleping. Üks leping on minul juba olemas ja toimib linnas ning teist lepingut ma ei vaja, sest selle vähese prügi (kilekotid, klaastaara) toon oma transpordiga (!) linna. Olen väike usin prügivedaja, orgaanika komposteerija ning peaksin ühiskonna ja looduse jaoks olema õige inimene, aga ometi ei ole?!

Teine mõte, mida väljendasin, et eeskirjad võivad ju vigased või valed olla. Esitasin kirjaliku avalduse oma vaide kohta, sest sellist võimalust pidavat eeskiri sisaldama. Nii ma toimisingi ja kooskõlastasin meie korteriühistus dokumendi, kuid seegi ei aita – jällegi tuli arve minu olematu 0,14-kuupmeetrise konteineri tühjendamise kohta.

Ma ei vaja teie abi prügi veol linna! Prügi maale tulebki linnast ja sinna tagasi seda toimetangi. Enda arvates olen kogu aeg külas toimetanud missioonitundega, sest meie küla on veel väikese valla tingimustes tunnistatud miljööväärtuslikuks. Kord kutsuti mind sinna, oi mis toredasse väikevalda, et mulle on määratud preemia küla miljööväärtuse tõstmise eest.

Prügivedu maalt tasuta

Lugupeetud suurvalla ametnikud, nähke rohkem elu meie külades; nähke, kes reostab, kus on reostus ja toimetage vastavalt sellele! Täna näen, et vallaametnik lükkab AS Prügimehele kliente ette ja nii nad rikkaks saavadki, ikka jõuga (eeskirja abil) või nõuga.

Maainimestele on linnasõit tasuta. Samamoodi, tasuta, tuleks korraldada küladest prügi äravedu linna, kust see prügi igapäevaselt, ülemääraselt pakendatud kaubaga, oma alguse saabki. Kui te, lugupeetud ametnikud vallavalitsustes, selle teoga hakkama saate, küllap siis maarahvas teid näeb ja vääriliselt hindamagi hakkab. Hindamine toimub ikka valimiste päeval.

Soovitan sellele seltskonnale, et vallavalitsus olgu ikka inimeste, mitte ettevõtete kasu ja hea käekäigu eest väljas. Põhiseaduski ütleb, et riigiaparaat, mis tahes tasandil, on ikka inimeste jaoks ja kohalikke küsimusi on seatud lahendama kohalikud omavalitsused.

Uued tuuled Toompeal puhuvad sellel kursil, et riigieelarvegi pannakse nüüd kokku tegevuspõhiselt, mis on igati tervitatav. Seega kutsun eelnimetatud juriidilisi isikuid üles esitama arveid ikka ausalt! Kui ei ole teile oma prügiga kulu teinud ega ole tellinud, siis ärge laske oma inimestele tellimata tööde arveid esitada ja ärge soodustage tühisõite! Meil ei ole vajadust Sopranode järele.

KOMMENTAAR

Bert Holm
Bert Holm Foto: saaremaavald.ee

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm:

Kaarel Kasemetsa mure on vallale tuttav. Meie ühise puhta looduskeskkonna säilitamise vajalikkust silmas pidades on riigi tasemel välja töötatud jäätmeveo süsteem, mis näeb ette, et kõik hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt korraldatud jäätmeveoga. Kui ühel inimesel on mitu hoonestatud kinnistut, siis liidetakse jäätmeveoteenusega need kõik. Nii on võimalik vajadusel mugavalt prügi üle anda kõikidel kinnistutel, kus seda tekib. Kui omanik oma kõiki kinnistuid ühtviisi ei kasuta ja prügi tekib minimaalselt, on tal võimalik taotleda vallast ühismahuti kasutamise luba. Teisisõnu, võtta oma prügi suvilast või mõnelt teiselt oma kinnistult kaasa ja viia see näiteks oma elukohta ja anda seal üle.

Ühismahuti kasutuseks loa saamine eeldab aga, et sel kinnistul, kus soovitakse prügi reaalselt üle anda, on kehtivad nõuded täidetud. Konkreetsel juhul puudub korteriühistul, kuhu ühismahuti kasutamise taotlus esitati, vanapaberikonteiner, mistõttu korteriühistu jäätmekäitlus ei vasta Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Seetõttu ei saa vald kodaniku ühismahuti taotlust rahuldada.

Seega tuleks antud olukorras esimeses järjekorras suhelda oma korteriühistu juhatusega. Kui ühistu jäätmekäitlust korraldatakse nõuetele vastavalt, on vallal võimalik anda ka kooskõlastus ühismahuti kasutuseks ja teiselt kinnistult prügivedu enam ei toimu.

Tagasi üles