Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/27/11996393t1hafa1.jpg)
Preet oo nöuke aeg, et ühna vägise ma pea ütlema ühe tähtsa mihe sönad, kis sii aastaid tagas Iiumaal köis, siiss kui veel Oiupank oli ning ta oo siiemaani Riigikogus. Neh, ta ütles sedamodi, et oo kolm patuloogilist asje, nee oo surm, sugutung ning sitaäda.
Vaada – poliitigaga oo sammati – ta oo soo jäuks nat jänes välja peel ning kuigid sa isi äi ole mette sedamoodigid, et kuskispoole kandideerid, akkad sa siiskid mötlema, et äi-neh, jänese liha aidab süie jo küll.
Ning sennepärast akad tehele panema ka, mes soole egast poold lubadakse.
Äi, ma äi aka soole midad sii ümber jütustama – sa need ning kuuled ise ka müsust rgelaamid sii televiisuris jooksvad, a möne kohte ma pea siiskid midad ütlema – ma p`saa mette vaid olla.
Ma ole nöuksed järeldust teind. Siiss kui keik teised parteid oma lubamistega peeva valgele tulid, olid keskmeestel tunnid jüba ammu algand ning Etgari „tehtud“ ning „teeme ära“ ammu rahva sega löind. Senne järgi pani ma tehele, et kui mingitsugune vilm algas vöi löppes joonistati nöuke elesinine juudi märgi moodi asi egraani peele, sesse kerjudati IRL ning juure ööldi, et see pidi saaded toetama.
Ma pole alguses senne peele mingitsugust tehelepanu raidand, sest ma pole oskand mette arvada, et see senne va kokkupantud erakonna reglaam oo, sennepärast, et neid kastist ja kolmnurkast oo jo egtsugune vilmi löpp täis.
Muidu oo möte moo meelest ea, ainuld et äi peesind easte möjule mette. Nehja, kui Etgaril jüba mütu aega keik asjad jüba „tehet“ olid, siiss ma vihastasi ühna tösiseld, kui senne va Tarandi-poisile oli ermus parukas pehe aet ning kari röövli nägudega molguseid, kis ausa talumihe ukse taga löhkuvad, keik asjad menema vidavad ning siiss naerda ernuvad, kui reede maksuvaba peevaks kuuludavad.
Na, kas siiss rehvormi meestel pole kidast, kis nendele nöu annkas, müsmoodi neid reglaamist tehje? Nöuke asi, mes preet televiisurst tuleb ermudab jo lapsed ee ning vötab täismihegid esimes korraga turraks.
Nehja, kui sa nüid vehegid rehkenda oskad, siiss sa saad aru küll, et nöuke tulumaksu maha vetmine kahekümne kolme prutsendi peeld kaheksmateisme peele, see oo jo puhtald rikaste inimeste jäuks tehet ning isegid mette keskmiste jäuks, sest vaada – kui so kuupalk oo ermus suur, siiss jeeb soole küll sama palju kroonist käde, nat vaese mihe kuupalk oogid, a nee, kis kaks-kolm tuhat kuus saavad, nendel oo see mönikümmend kroon ühna ükskeik kas ta sool oo vai mette.
Ning seda, mütmed miljardid riigil saamata jeevad, kui tulumaks pisiseks tehtakse, seda äi reegida preet kuskispool.
Nehja, kui sedamodi vaatad, siiss oo keikse roosilismad numbrid keskmihed välje ütlend, nee oo nii kinad, et vaada et ühna tulbid akkavad veebruari kuu sees katusreesta all öitsema. Neh, a midad oo siiskid tösi ka, sest pinssi nad jo töstsid. A sii ma jähigid ühe koha peeld lolliks, sest vaada – kui rahvaliitlast oma reglaamis „tehtud“ asjade alla kolm tuhat pentsi kerjutast, siis jähi ma mötlema, et kas ma ole millestkid valesti aru saand?
Sest ma teedsi siiamaani, et Etgar mede pinssi töstis. Kinnele siiss rahvaliitlast töstsid? Vöi kui naad ka töstsid, siis oleks pidand mei kuus tuhat käde saama. Vai oli see sedasi, et kui pintsi töstmine oli, siiss oli Etgar kaks nädald aegu rahvaliidu liige ning pärast astus seeld jälle välje?
Ma arva, et ajakirjanikud peeks seda paramini teedma ning jo ma Prei Tönu keest küsi, kui ma Kuresaarde jälle jühtu klodima tulema.
Ma ütle sedamodi, et kampaaniad peeb tegema, see oo loll jütt, et seda pole taris, sest mes aegus siiss veel egatsugu asju lubada aitab, kui mette preet?
Ning nöukest jüttu nat üks sotsjalist televiisuris... äi-äi, nüid leks vehe ukka, see pole mette sotsjalist olnd, vaid sotsjuloog, see aes nöukest jüttu, et ma küsisi ühna valjusti keikide kuuldes, neh vanamior vaadas ka, et kuskoha peeld sa omale ariduse ostsid, et nöukest jüttu passib eal jühul Viljandi kultuurikolletsi näitejuhtidel proovis reekida, a mitte mihel, kis televiisuri kutsudakse ning kis maksumaksja raha eest omale püksid jälga ning lipsu ede oo ostnd.
Teedsa, mes ta ütles – ta ütles, et valimiste kampaania oo nat veeupudus! Ning oleks ta siiss ühe korra ütlend, siiss vöib arvada, et inimene eksis, a ta ütles teise korra veel ning see äi ole änam eksimine, see oo keksimine. Ning kui soo keest tahedakse tarka nöu saada ning televiisurst seda teistele ke jägada, siiss sa peed ikkagid teedma, mes sa suust välje aed.
Nah, olga küll, et raha pantakse senne valimisvöitluse alla erpsast magama ning terve kuu aega ning rohkemgid veel köib üks sahmimine, a mei valime jo oma keikse körgemad organid ning seune, müsune peele neljandamad märtsi meite parlament oo, oo jo meite oma tehje.
Ma p`saa aru, mes sii veel ilkuda oo? Ning valima peed sa egal jühul menema, siiss sa vöid pärast riigi asjadesse ka söna sega öölda. A kui sa kodu ahju eeres körva urgitsed ning oma eeld kinnegid poold äi anna, siiss jeegid senna istuma ning katsu ühna vaid olla. Vat, sedasi ma arva preet...
Neh, olga ning!