/nginx/o/2019/04/27/11997702t1h9823.jpg)
Äi, see oo ea, olga see aeg müsune tahab, peeasi et ikka uvidav oo! Nüid oo mede ariduse minister ka ühna miheks käde löind. Sa p´teegid, et ta jo ema kaude iidlane oo?
Neh, ta lubas, nat körge ammedi peele sai, keik senne öpeduse, mes siiemaani lastele anti, prügikasti visada. Ma küsi nüid, et kas nee lapsed, kis sii vahepeel tunnistust oo saand, kui Lukas minister äi ole olnd ja seda oo moo teeda ühna mütu aasted, peevad naad nee ka prügikasti viskama ning uuesti eksamid tegem akkema?
Nehja, teina asi, mes moo mureligugs teeb, oo see, et tahab nöukse seeduse tehje, et öpedaja vöib klassis vehe pehe kinni ka suitseda, kui muidu vartsmanist jägu äi saa. Äi-neh, senne moodig saab tundis korra majase ning kui äi saa, siiss saadedakse patukott direkturi juure, kis siiss veel kövema koslapi annab.
Nenda oo siiss koolis keik nat lambud, kuulvad söna, a nii kut tunnid löppevad, oo vabadus suur ning keik see, mes koolipeevas oo südame täis aend, see valadakse nüid öues teiste peel välje ning ma arva, et sii saavad keikse rohkem kannata just vanemad inimest, sest öpedaja oo jo ka vanem, kui sa moost öigesti aru saad. Mes sennest keik välje tuleb, seda polegid vaja palju nuputa – egatsugu erikoolist akadakse juure ehidama ning jüba preet vöib maakleridele käsu käde anda, et nee nöukseid maatüükist akaks välje vaatme, kus poole saaks noorde jäuks vangimajad peele tehje.
A seda, et sii akadaks nüid egavese vaartiga vene koolist eesti keele peele üle viima, seda ma taha küll nähje. Sest vaada, kui nelja aasta pärast peevad vene kümnaasjumides kuuskümmend prutsenti keik öpedamine eesti keeles köima ning kinnel rohkem, sennele lubadakse kommi veel peele kauba, ähk raha, siiss ma ütle soole jüba preet, et peeruks see jeeb. Äga siiss äi ole jo tähtis mette see, müsuses keeles öpedamine köib, jo see oo ikka tähtsam, mes asje lapsele öpedakse.
Ning kui taale reegidakse edas, et venelaste okupatsjooni pole meitel olnd, et Pätsul olid ölmad laiali ning lilled püus, kui punast sii oma paasid tegid, siis ma äi imesta, kui sii seda vad pronksiööd akadakse ega aasta tähistma ning riigieelarvese peeb ka ega aasta viiskümend miljunid sesse kerjudama, et pärast poodidele uued aknad ede panna ning ee varastet viina asemel uue laari osta saab.
Sa äi tee teda mette ümber, olga seel koolis vai keik eesti keeles ning ega sööma vahetundis „mo isamaa, moo önn ning rööm” lauldaks. Sest venelasel oo kaks asje, mes oli ning jeeb ning nee oo – kui üks asi oo pühaks kuuludat, siiss sa seda param ee kipuda. Teina asi oo see, et katsu sa ta üle irvita – peksa sa saad, a kui sa vene kanali peeld jühtud nende uumori saateid vaatma, siiss nad ise oma üle viskavad nöukest nalja, et sa äi kujuda ettegid ning ernuvad naerda.
Ning senne pärast ma vöi soole öölda, et kui senne aasta üheksmandal mail pistedi kümnede kilude kaupa lillest senne va traataea vahele, siiss tuleva aasta leheb see täpseld seda sammati, ainuld et aea asemel pantakse nee teiste lillede sega ning naad vöivad isegid sedas tehje, et pantakse senna platsi ümber tüdrugud nat lilleneiud pulmas seisma, kinne sülle lilled toodaks ning kis seel passivad peev otsa kodumaa kaitsel, 80 krooni tund. Ning sool äi ole ütelda ka mette midad, sest kas ma äi vöi lilled püus keset linna seista – vöin küll ning politseil äi jee ka muud midad üle, kui peeld vaata.
Mei peeme venelaste jäuks ruumi andma, et naad saaks ka aru, et mei sennega, et naad siis elavad, arvestame. See, mes sii kogus aeg reegidakse, et..., neh ikka see söna leheb meelest ee... intervent..., äi, intekratsjoon, seda pole jo olnd ning kui sa vehegid midad lugend oled, siiss sa peeks teedma, et kui sa looma nurka aed ning taale mingitsugust vöimalust ee minemiseks äi anna, siiss ta tulebkid soole kallale. Neh-ja, miks sa pead siiss sennes kohtes trampima, sool omal jo ruumi küll.
Mo jütt leks jälle poliitiga peele, kuigid vanamor ütles, et aidab soole küll. Jo ma pea taale siiss ka ruumi jätme ning tuleva reede midad muud asje kerjudama, mene tea, muidu suitseb moolegid silmile.