Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äi, nüid oo asi ühna uvidavaks jüba käde löind! Kui siiemani parseldasim mei maad ning muid asju Eestimaal maha, nenda, et peele poole Peipsi järvest pole änam suurd midad järgi jeend, siiss akadakse vaada et merepiiri ka veel kokku vidama, et aga venelast saaks oma kaasijuhtmega Srööderi vannivett kuumaks aeda.
Na, oo ikka asjamihed küll – 39-mandal aastal jüba üks lepe tehti, senne järgi saadedi meid Siberi ning juudid ahju. Kas siiss oo nüid veel ühte Emm-ärr-peed taris? Kas senne nimi oo Pee-ess-gee, ähk Putin-Srööderi gaas? Mool oli jüba ea meel, et Laari Mart vuntsi ülese ning Parts öla öigeks vidast, et äi anna sii midad uurida. Ning täitsa öige – mes sii uuridakse, kui niikutnii venelast ning sakslast pärast pitka laine peele saadedakse? A nüid äi teeta ministeerjumis änam midad, kis senne aegus, kui alla kerjudadi tööl köis ning kidast pole kohal olnd. Vai oo see ka jälle üks pollitiga mäng.
Et asi oo jüba salaja ee otsustat, a nüid veeredakse avalikkuse ees süldikaussi ühest laua eerest teise ning keik tegavad näu, et see süia äi sünni. A niikut omavahel jeedaks, nenda oo kahvlid püus ning vohmidakse sesse nenda, et köht karjub ning rehendamine köib, kui palju kinnelgid senne eest raha tulemas oo ning kui palju nendele ministridele juure maksma peeb, kis rahva ees patuoinaks tehti.
Teina asi oo muidud see, et nad kartvad nii erpsast, et kidast teina vöimu juure peeseb, sennepärast oetakse kövasti üksteisel pöllepaeldest kinni. A see tehendab ikkagid seda, et möne aasta pärast laulame mei keik „oo vabade riikide murdmata liidu” vöi „Doitsland, Doitsland über alles”.
Ma p`näe meitele küll mitte mingit sugust kasu sennest kaasitorust ja mo ettepaneg oo see, et tehku vana körvale, mes maad pidi jüba olema oo, uus, kui tahtvad ja las Euroopa pöledab kaasi siiss nenda, et kare räppab.
Ning ühest asjast ma äi ole siiamaani aru saandkid ning nenda palju, kui ma ole lugend vöi televiisurd vaatand, äi ole mette kuskis pool änam sennest reegit.
Sest vaada – kui valitsus sii valjusti seledas, et mei peeme aksiisist töstma ning kohe ja korraga, et Euroopa silmis paremad välje nähje, et siiss oo euru ka kohe-kohe tulemas, et muidu pole see kudadmoodi vöimalik. A nüid oo jo selge sönaga välje ööldud, et eurut äi tule nii peegid, ähk siiss ennem 2011-mendmad aastad kohe kindla peele mette. Pangaasjamihed teedvad reekida veel kaugemadest aegadest.
A kui meitel töstedakse aksiisid tulevast aastast korraga 2011-mendama aasta tasemele ja eurud äi tule, siiss vöiks ju nende aksiiside koha peeld jälle vehe tagas vidada ning ega aasta püsut tösta, kui see jüst peeb sedamodi olema. Sest muu asi leheb jo keik kallimaks ning naagut naad lubavad, et keskeld läbi oma 15 prutsenti. Nehja, kui keskmine oo 15, siiss möni asi leheb 25 ning teina 5 prutsenti kallimaks. Ma taha sennega öölda seda, et kui möni kaup veerendi jägu kallimaks leheb, siiss oo see jo ermus asi!
Ma nüid katsu tehele panna, kas kiskid veel ajalehtes senne kohapeeld noka lahti teeb, millest ma jüba ammu aru saand ole.
A vaada, ma sii eelmis kordas reekisi, müsmoodi mei vanamoriga egatsugust kaupa kokku ostsime ning senne pärast taksuga kuju pidim menema. A vanamor sai sennest ambu verele ning nüid oogid sihandene asi, et taal pinss jüstkud pöleks kottis - et lehme ikka poodi vaatme, ähk annab veel midad odavald käde saada. Nüid sii ühe peeva oli jälle, et taris Kärdele minna uusi pätagaid ostma.
Äi-neh, vanad olid jüba kümmekond aasted vasta pidand, koos naad kudadmoodi sesisd, nenda, et paremal oli kolm välimist varbast poole tulemise peel ning vasagu jäla kaks suuremad ütlest soole „tere umigust”. Mei sii senne sui algus köisim Saaremaal ning senne va meteuriidi kraateri juurest poodist saime uued pätagad, a nee pidast vasta nädal aega, siiss tulid tallad lahti. Ma aesi küll vehe liimi vahele, a see äi aitand - kahe nädaliga olid käimad ee löppend.
A Sennest oo nüid ka möni peev tagas, kui vanamor uued pläksudajad sai ning ma tuntsi esimee öhta Reborterid vaates, et midad oo mäda. Sest nöuke imelik ais oli, jüstkut oleks kiskid asfalti maha pand vöi törva pöledand. Ma akasi siiss uurima ning ninaga vidama ja jöutsigid vanamori pättide juure laua alla välje. Ma ütlesi, et vöta jälgast korra ee.
Vanamor turtsus vasta, a jo taa ka aru sai, et midad asi aiseb, a et see taa juurest tuli, äga taa pole saand siisss moole seda välje näita mette. Nehja, oligid – nee olid tuhvlide tallad, mes nöukest aisu tegid! Vanamor jähi önneduks, a ma siiskid lohudasi. Ma ütlesi, et jo see ais ühekorra ära ka kaub ning kui taal omal inge matma äi aka, siiss moole äi tee see midad, et nöuke ais ninase pirab. Ea vähemasti, et tallad peeltsede külges seisvad.
Neh, olga ning!