Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/11999332t1h7e03.jpg)
Sünnib sii ilmas nüid juba egatsugu asju! Poleks senne peele kiskid tulnd, et meite parlamentist akadakse ka välje astuma nat parteist. A, mes sa teed ädaga ee, kui soo käsi, mes nupule vajudama peeb, oo nii pitkaks venidat, et uladab Teenboki majase välje ning sool omal pole muud vaeva kut vajuta.
Neh, eks see va Liina Tönisson oo jo käre mutt keikse aeg olnd ning jo see asi siiss nii poiss ikka oo, et ta tooli omast tühaks tegi. A, äga see sedamodi jee – teina tuleb asemele jälle.
Ma lugesi siiss ehmadusega, et Villu leheb ka menema. A senne menemise olid lehemihed ise moodi pand ning naagut ma aru sai, oo ta parlamentis edasi.
A mes saab siiss, kui nöuke ee menemine ühna moodiks saab? Neh, ööldakse küll, et esimene pääsugene, kui Liina muidud linnuks möölda, veel kevaded äi too, a ma ütle senne peele, et äga kevad siiskid tulematta ka äi jee. Sest, kui nüid oo nöuke asi, et tuleva nädala leheb jälle üks, siiss jälle.
Kui pitkad nee pingid ikka oo, kuspoold partei kidast asemele kupadab. Ning teina asi oo see, et lehtvad jo ikka nee, kis midad teedvad ka ning asemele tulevad jälle nee, kinnel teeda saamine jövab siiss, kui taal parlamentis istumise aeg otsa akab saama, kui siiskid...
Vaada sii, kui inimene änam kuida moodi äi saa, tuleb moole nöugude aeg meele, kui keiki erpsast parteise aedi. Üks asjamees löind ka Köpu mihe juure, paber püus, et täida aga ee ning muudkud köind peele. Löpuks köplane ütlend otse: „Söögid konna, kui süda äi kannada.“ Sennega oli jütt löppend.
Ma ole ühest asjast ka aru saand ning sennele, mes ma ennem mötlesi, täitsa risti vastapidi. Sest, vaada – ma ole keikse aeg reekind, et äga parlamentis äi peekskid nii palju rahvast olema, sest ühe kolmandiku jäuks oo keikse tähtsam peev palgapeev ning see asi oo ka nii lihtsaks tehet, et sool pole taris palgasabaskid seista äga kuskispoole allkirja panna – oo kuu lebi ning raha jooseb ise soole arve peele.
Nehja, ma ole sii ka välje pakkund, et Riigikogus vöiks 51 saadikud olla ning aidab sennest küll. Nüid oo mo silmad lahti löind ning ma arva, et neid peeks seel veel rohkem olema, kui preet, sest kui oo neid vehe ning jühtub nöuke sama valitsus olevad vöi veelgid ullem, siiss mes viga oo pisist punti kamanda!
Ja tulebkid sedamodi välje, et nöukestel rahvasaadigudel, kis tahaks ning muistakskid midad tehje, äi jeegid muud üle, kui uks Lossiplatsi poold kinne panna. Nenda, et järgmiste valimiste jäuks oo mool ettepanek - 201 saadigud Riigikoguse! Kuid teise küljest tahtvad jo nee ka vehemald nelja kortset keskmist palka saada ning mool oo vahel tunne, et mede keskmine äi taha vahel nende palga arvestamisele järelegid jöuda.
Ma arva siiskid seda, et niisust pujääni valitsust, nat preet, änam äi tule ka, nenda, et mei vöime rahumeeltseld 101 juure jeeda.
Ma kuule muidud vanamori keest keikse aeg urinad, et miks jäuks ma topi oma nina egase poole, et äga sennest äi lehe paramaks midad. Ma ole siiss ikka ütlend, et keik oo muidud kanged mihed poodis löksudama, a pane kidast välje ütlema, siiss oo rebast püksis.
Ärimihed ja pangaärrad jo küsist mede rahanduse ministri keest, et miks see va inhvlatsjoon oo 7-me prutsendi peel, nat kümme aastad tagasi. Ning teedsa, mes rahanduse minister ütles? Ta ütles sedas, et ta oo tagasioidlik Vörumaa mees ning taa keest oo nöukest asja kohatu küsida!
A mes taal öölda oogid? Sest äga ta ju äi otsusta ka midad, kuigid vöibolla tahaks ning muistaks ka. A taal oo seesama asi, mes parlamentiskid – peeb senna nupu peele vajudama, kuspoole kästakse.
Vanamor arvas, et taal oo taast sedas ühna ale. Ning ma kinnidasi omald poold sedasama.
Ning mei löitsime ühel meelel, et preegune aeg oo vehe nutune jah, a jo see kevad siiskid ühekorra tuleb...
Neh, olga ning!