/nginx/o/2019/04/28/11999589t1h7ec5.jpg)
Naah, isade peev nüid ka ee peetud. Müsmoodi see kinnelgid leks, jo egaüks teab ise. Meitel oli nenda, et keik lapsed jühtust kodu köima, nenda, et ma pakkusi välje, et ühe joonega vöiks emade peeva ka ee pidada, poleks kevade limamist.
A mo proua vanamor nähvas, et see oogid rohkem ta peev, sest moost äi olevad peele tegemise laste jäuks niikutnii suurd midad kasu olnd. Ma katsusi vehe oma öigust ka aeda, a kussa sennega. Neh, pisisne paranduse ettepaneg siiskid tehti ning mo vehene osavött aedi mo töö kraese. Muidu oli see peev egadepidi kina – liha särises ahjus ning poiss oli linnasaia ka laua peele toond.
A senne va liha pärast leks meitel eile vehe ütlemiseks ka. Sest, vaada – äga ma teda suurd äi söö, moo jäuks peab ikka kala olema ja nöuke kala, mikel kala maitse juures oo. Mette nöuke, mes egatsugu sousti ja muu pläga sesse sedamodi ee oo tehet, et kui sa kaane peeld ee kangudad, siiss peed sildi peeld egaks juhuks veel teise korra lugema, mes kala senna sesse pantud oo.
Sest kui sa kohe kahvlig kallale lehed, siiss äi tea sa pärast änam midad, messa sööd. Öige kala oo ikka praet lest vöi räim, silk, eeringas, soola siig, nehja löhe muidud ka, kui senne peele rahakoti vöim parajate akab. Vene aegus pole seda poodis mette nähje olnd ning meite külas nimidast ühna paljud seda vad räim tumaadis punaseks kalaks. Ahvenas ja aug oo ka mihist kalad, a neid neeb nüid arva, vehemasti sii küll.
Nehja, meite ütlemine tuli senne pärast, et liha jähi natust järgi ja see kuivas ega peevaga pliidinurkas ikka vehemaks ja vehemaks ning senne jägu muidud kövemaks ka. Sennepärast vanamor andiskid moole kamandu, et liha tuleb kohe oort ee süia. Ma akasi vasta, et ma liha suurd äi taha ning teina pöhjus oo see, et lihatükid oo nii kröbeks vidand, et ma murra oma valeambud ee, kui ma sööma aka.
Ma jülgusi siiss öölda, et miks sa ise äi söö, sool ju nüid uued ambud, mes maksid kaks korda nii palju, kui moo omad ning jo nee peaks tüki maad paramani vetma ka. A see jütt löpedati ühna äkist ee ning tehti selgeks, et kui moo ambud peeks katki menema, siiss nendest äi ole kahju mette ning senne aja, mes uusi tehtakse vöib ta moole suppi keeta ja suitsedamise jäuks oo ühna ükskeik, oo mul midad suuss vai äi ole.
Neh, saad sa nüid aru? Üks egadepidi ilmselge asi keerdakse ühe korraga pea peele. Sammati nat Riigikoguskid senne va viina müimise ajaga. Sest, vaada – jütu järgi oo keik ühel nöul, et joomise vasta tuleb midad ette vötta, sedamodi äi sünni sugugid mette, et kui sii oo politsei promillisid täis autujuhtidel akand kövasti peel pidama, siiss lehtvad nee Taani ja söitvad seel ikka inimest surnuks.
Kas ma pee nüid sedas mötlema, et nee nelikümend kolm saadigud, kis vasta olid ja peeva valges alkuooli piiramise poold oo, oo oopis tükkis salajoodigud, kinnel öössegid taris poodi pudeli järgi menna? Teistsugust järeldust ma `p oska mette tehje. Muidud üks mötlemine oo veel, et kui nad ise mette viina äi joo, siiss istub ea ports nende seast parlamentis, kis jüst viinaparunide rahaga Ergma aamri kolistamist kuulma peesend oo.
Juhani väimes, kis mujal mailmas ka ringi klodind oo, reekis Juhani sünnipeeval, müs moodi Rootsis oo. Seel pidi jo olema nöuke sisteem naagut Polaget, ma jätsi senne omale easte meele. Nehja ja kassa usud vai ei – nöukse sama suurusega kohtas nat Kärdla, mool äi tule senne koha nimi preet meele, äi olegid viinapoodi! Ja isegid toidupoodis oo keikse kangem ölu 2,5 volti. Naad olid siiss seda ühna mütu tundi larpind, ennam kui kuuli pehe said.
Ning viinapood oli kuue kilumeetri kaugusel tükimaad suuremas mede möistmise järgi alevis. Ja nöuksest asjast, et sa lehed keskpege pühapeeva ning vetad omale pudeli viina, saa p`saa mette unistagid. Kui mei muidu katsume sii kangesti järgi ahvida, mes üle lahe tehtakse, miksjäuks mei siiss sennest öpust äi veta, müsmoodi riik seel alkuooli müümist ise vehemaks oskab tehja. A täna jo suur taas sündimise peev – katsu siiss omal muistus ikka ees pidada!