Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/11999632t1hc88c.jpg)
Na, ma ole nüid vanamori raamandupidamise sees jälle plussis. Kuigid taassünni peeva öhta, kui ma Juhani juurest tuli, pole mooga suurd reegit mette. Äi, äga ma siiss joond äi olnd ja äga ta pole midad aru saandkid, et mei jälle seeduse vasta vetsime, a naistele aidab jo vahel löhnast küll.
Vaada, Kärdel elas ühekorra üks mees Puss Rooberd, kinnest oli kohe aru saada, kui taal vinkam sees oli. Ta köimine leks siiss nöukseks nat paleriinil – keed olid külgede peeld väljes ja astus täpseld sammati, nat kass oleks vee loikust läbi löind.
Taal oli nii sui kut talve pitk must mantel selgas ning kui rahast jüttu oli tulnd, siiss ütlend Rooberd alati, et ta musta mantli taskus oo seda ikka. A ühekorra öhta, kui vanal paras viru jüba ees, löppend raha otsa ja äi aitand muud, kui pidi lainama menema. Löind siiss Maadig Ossi juure ning küsind kolm rubla.. Oss vaatand otsa ja küsind, et kas see must mantel äi taha ka änam söna kuulda. Jaah...
A ma tahtsi oopis teisest asjast reekida.
Vaada, meite naiste elu oo täna peeval ikka erm va timugraatliguks löind. Neid vad naiste aejakerjast tehtaks ega aasta juure, nenda, et jo neid paarikümne ringis ikka preet oo. Vene aegus pole jälle muud olnd, kui „Nöugude naine“ ning „Siluett“. Nehja ja nee köisid egal ühel postkastis ka, sest paber äi maksnd siiss midad ja riik pidas aejakerjanikud ise palgal. Nehja, kui nee olid naistel lebi loet, öpedussönad käde saadud ning moed üle vaadat, siiss jägus seda jütustamist Manni poodis sabas paariks peevaks ning akadi jälle uusi ootma.
Ja kui palju see maa inimene omal midad moe järgi ömmelda lasi? Suurd midad. Köidi ikka univermaagis, ostedi seeld krempliin kleit ee, mes sui sojaga so tagumiku vahtu aes ning oldi uhked peele kauba, sest keik pole nöukest luksust omal lubada saandkid. Nehja ja meestel oli jo ka oma asi, mikega keksida – nailunmantel. Kui senne ikka selga aesid, pareti pehe vajudast ja ilma vanamorita Kärdele läksid, siiss akkas nii mönigid noorig ühna so ees oma siidisuka triipu öigeks sättima.
A mes nüid oo? Ma ole ikka imestand, müs moodi keik nee klantspiltist täis naiste aejakerjad ennast ee majanda jäksavad. Nendest ma saa veel aru, kus keik nee asjad nähje oo, mes kahekesti tehtakse ja mida kiskid nähje äi tohikskid, sest nöuksid surnaalist pidid mihed ka ostma.
Nehja, kui naised oo nüid nee keik lebi lugend, üks ühe, teina teise, siiss akab üks inhvurmatsjooni vahedus peele, et mes ikka sennes senne kohta ööldi ning teises teise kohta kerjudati. Seel oo egtsugust veng-suid, mes ütleb soole täpseld, kuis soo voodi peeb olema, kui kaugel kapp seinast tohib olla, kus poole saa peegelt mette äi tohi ülese riputa ning müsune külg sool ees peab olem, kui sa kemmergu lehed. Ja siiss oo veel egade seltsi rohtust, mes rohi äi olegid, vaid oo toidu lisand. Moo teeda oli toidu lisand vanaste ikka öli vöi äädikas vöi apukoor vöi midad nöukest.
Nüid ma jöuagid senne tagas, kust ma alustasi ning müsmoodi mool nee pluss punktid tulid.
Ühe umigu küsis vanamor moo keest, et vanames, oled sa jüba söönd? Ma ütlesi, et jah, kohvitilk oogid veel ee lurista. Siiss kamandas vanamor mind ootma ning kerkis ühekorrag mo ette, pisin kapsel püus ning käskis senne ee vetta. Ma akasi esmald vasta, et mes asi see oo – nat mööblipunn, ainuld pisem. Vanamor seledas, et see oo jamss ning seda peeb sennes vanuses vetma, sest see pidi keik nee rakud jälle tööle panema, mes aastadega oo ee väsind. Ma södisi ikka vasta, et mes jampsi sa moole sesse söödad? A ta pole järgi andnd ning mool äi jeend muud üle, kui see alla klugista.
Ma ole neid nüid viis peeva vetnd ja vanamor oo ega peev küsind, kas mool oo jüba teina tunne. Kusmoodi ma saa siiss öölda, et oo, kui ma p`tunne midad! Nehja, eila oli ma ise loll, äi jöva ennast ee kiruda. Ma akasi umigu seldama, et ma nägi unes oma lapsepölve kodu Kassaris ja seda, müs moodi ma päigesekiirdega koos öue kohal öhku töusi... Ning vanamor pistis kohe, et näädsa – rohi jo möidub! – ainuld teismelist lapsed nägevad unes lendamist. Ma p`oskand änam midad öölda. Vaada, et saa sedamodi vahele äi jee.
Neh, olga ning!