Meelega auku?!

Eelmisel nädalal kirjutasime sellest, et politsei tunnistuse ja tõendavate fotode abil õnnestus ühel kodanikul Kuressaare linnalt saada 3000 krooni hüvitist Piiri tänava augus lõhutud autoratta eest. See on üks esimesi juhuseid, kus Kuressaare linn sellist hüvitist maksab. Kui ongi varem makstud, siis ei kiputa seda vähemasti väga reklaamima.

Muide, samas Piiri tänava augus on oma auto velje ja rehvi viimase kuu aja jooksul lõhkunud veel vähemalt üks linlane, kellel aga hüvitise saamiseks piisavalt tõendeid polnud. Ja mis saaks olla hullem, kui linnal tuleks kõik tänavaaukude tekitatud kahjud kinni maksta?

Veel hullem oleks, kui järsku otsustaksid paljud autoomanikud n-ö “meelega” auku sõita ja siis arvega linnavalitsusse joosta.

Just sellise stsenaariumi kartust väljendas, tõsi küll, isikliku seisukohana üks linnavalitsuse töötaja. Vaidlesin vastu, kuid ta jäi endale kindlaks: “samamoodi võetakse ka kaskost raha, kui autot ei õnnestu maha müüa.”

Mõtlesin selle üle veidi ja tulin järeldusele: kui tõesti on soov linnavalitsust n-ö “auku tõmmata”, pole see üldse keeruline. Sest põhiline on tõendamine. Auke Kuressaare tänavail jätkub ja et mitte hiljem linnavalitsuses lihtsalt hüvitisesooviga lahmida, peaks enne “meelega” auku põrutamist väikese ettevalmistuse tegema.

Kindlasti hankige digifotokas või fotokaga mobiil, jätke meelde politsei lühinumber 110, et tõendite saamiseks abi kutsuda.

Kui auk juhtub olema tiheda liiklusega tänaval, varuge kõva närvi, et toime tulla teie järel sõitvate vihaste autojuhtidega, kui sopaaugus rehvi ja/või velje lõhute ning hakkate seal pildistamise ja politseilt tunnistuste võtmisega aega viitma.

Kust kõige paremaid auke leida? Piiri tänaval oleks muidugi kindla peale minek, kuid paraku laskis linnavalitsus seal 30 km/h kiirusepiirangu märgi üles panna.

Ja et asi kindel oleks – vajutage ikka korralikult gaasi, ehk õnnestub ka purunenud silla eest raha sisse kasseerida.

Nael kummi!