Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12003439t1haa0a.jpg)
Kuuldes metsas öist huiget võib üsna kindel olla, et selle autoriks on 2009. aasta linnuks valitud kodukakk (Strix aluco). Sellise valiku tegi Eesti Ornitoloogiaühing. Saaremaal väga levinud linnule pühendatud aastal püütakse kodukakku ja tema eluviise laiemalt tutvustada.
“Kodukakk jälgib meie tegemisi nii linnaparkides kui taluõuedes, piilub oma kodulävelt meie tubadesse, kuid jääb ise enamasti nähtamatuks,” märgitakse Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel öise eluviisiga linnu kohta.
Eestis arvatakse pesitsevat 1000–2000 kakupaari, kuid linnu igapäevaelust suurt ei teata, mistõttu on tema elu veidi saladuslik. “2009. aasta jooksul püütakse kodukaku öisele eluviisile pisut päevavalgust heita,” eesmärgistab oma tegevuse ornitoloogiaühing.
Sellele, et rohkem tuntakse kakku hääle kui välimuse järgi, viitab ka ühingu kodulehel avatud kakuvaatlemise lehekülg, kus enamik vaatlusi on märgitud just linnu häält kuuldes.
Seni on vaatlustes olnud aktiivsed just saarlased. Pea pooled tehtud märgetest on sooritatud Saaremaal, kuid kõik vaid hääle järgi. Kakku on kuuldud näiteks Torgus, Mustjalas ja Viidumäel, aga ka Kuressaare linnas.
Ornitoloog Rein Nellis ütles Oma Saarele, et Saaremaal on lind tõesti rohkelt levinud. Kindlasti olevat selle üheks põhjuseks ka meie soojem temperatuur võrreldes Mandri-Eestiga.
Teiseks põhjuseks võib pidada seda, et Saaremaal ei esine eriti händkakke. Nimelt ei saa kodukakk ja händkakk omavahel hästi läbi ja kodukakk surutakse lihtsalt oma elupaikadest välja.
Vanad roomlased ja kreeklased pidasid ka öökulliks kutsutavat lindu tarkuse sümboliks. Eesti rahvapärimuste järgi ennustab kodukaku lend maja akna lähedal aga õnnetust.
Rein Nellis tõdes, et kodukakk ei ole inimpelglik lind ning võib tulla lausa akna taha. “Eks ta sellest oma nime ka saanud on,” märkis Nellis.