Vassili Mölder – Ühe luulekogu juubel

Foto: Saarte Hääl

Sel aastal möödub 100 aastat Saaremaalt pärit kirjamehe Vassili Mölderi luulekogu “Sõnajalad” ilmumisest. Alljärgneva loo autor on Tornimäe rahvamaja juhataja Evi Ringmäe.

Kõik kohalikud inimesed teavad Kärneri küla tee ääres seisvat mälestuskivi Vassili Mölderile. See tähistab kohta, kus kunagi oli Tooma popsitalu.

Vassili asus sinna elama koos oma teise naise Juliaga, kui oli juba 36-aastane. Nad olid suured lillekasvatajad, seepärast kutsuti peremeest Tuti-Tooma Vasseliks. Neil oli poeg August, kes sattus sõjakeerises Kanadasse, töötas seal sillaehitajana ja käis 1990. aastate algul Saaremaal oma kodukohta vaatamas. Kusti, nagu teda poisina kutsuti, sepitses ka luuletusi. On teada, et ajakiri Laste Sõna avaldas mõne neist.

Proletaarse luuletaja elust

Vassili Mölder sündis 131 aastat tagasi (1878) Laimjala vallas ja õppis Kahtla külakoolis. See oli umbes sel ajal, kui Saaremaale tuli vene õigeusk ja maarahva seas hakkas levima revolutsiooniline mõtlemine

¹⁾

. Vassili oli rändav hooajatööline nii saarel kui ka mandril. Noore töömehe ja tundliku inimesena läks ta tuliselt kaasa ajastu revolutsiooniliste mõtetega.

Tema luuletused sarnanesid rahvalike laulumeeste salmidega. Sisuks oli külakehvikute raske elu maal. Noormehe esimesed luuletused avaldati ajalehes Saarlane

²⁾

. 1910. aastal ehk siis täpselt 100 aastat tagasi, kui Vassili oli 27-aastane, ilmus tema üks ja ainus luulekogu “Sõnajalad”. Autorinimeks võttis ta endale Vassili Mölder-Proletaarlane.

Armastuslaulud naisele

Kui rääkida Vassili Möldri elust, tuleks märkida, et 1920. aastatel istus ta, kuna oli seotud põrandaaluse kommunistliku liikumisega, kaheksa aastat vanglas. Seal kirjutas ta käsikirjaliselt armastuslaule oma naisele, keda kohapeal tunti Kavala Juulana.

Vahetult enne Teist maailmasõda (s.o esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal) töötas Vassili Pöide valla täitevkomitee esimehe asetäitjana. Kui tulid sakslased, emigreerus Mölder koos naisega Venemaale. Seal suri Vassili 64-aastaselt 1943. aastal nälga.

Tulbisülemid Kavala Juulalt

Julia Mölder tuli pärast sõda kodukohta tagasi. Ta töötas kooliteenijana ja jätkas lillede kasvatamist. Väga paljud Tornimäe kooli lõpetajad said oma tulbisülemid Kavala Juula lilleaiast. Julia Mölder lõpetas oma elupäevad personaalpensionärina Merivälja pansionaadis.

Praegu kasvab Möldrite elukohas üks mänd ja seisab tume mälestuskivi, mille ümbrus on suviti alati kenasti niidetud.

Elu-varjud III
/.../
Rikas paneb oma rublad,
vaene oma kopikad,
aga kõik nad ühteviisi
ühte paika sulavad.

Rikkal vahest tühiasi
mõned rublad raisata,
aga vaene – viimne kopik
läheb tal vett vedama!

Kuid mis sellest? ... Jook siin klaasis
naeratab nii mahedalt;
pealegi on elu raske,
rõhub kukalt valusalt...

/.../

Pühad lävel. Söögipoolist
mõndasugu vaja veel;
olgu rikas, olgu vaene –
pühad ikka kõikidel.

Aga näe: siin veereb praegu
viimne kopik letile...
“Hõissa, poisid. Lööme kokku!

kas me nannid oleme?!”

¹⁾

De facto leidis laiem usuvahetusliikumine Eesti Liivimaa osas aset juba 1840. aastatel. Tookord läks õigeusku üle u 17% talupoegadest, kusjuures eriti aktiivne oli see liikumine Saaremaal ja Pärnumaal, kus usku vahetas vastavalt 29,8% ja 27,7% talupoegadest (vt Hans Kruus “Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX saj 40-ndail aastail”). Kuid mõnes vallas ja kihelkonnas (eriti just Saaremaa idaosas) vahetas mingil seletamatul, paljuski irratsionaal-sel põhjusel usku isegi 70–80% talupoegadest.

²⁾ Aastast 1884 Kuressaares ilmunud esimene eestikeelne ajaleht Saaremaal; ajalehele heideti korduvalt ette liigset saksa- ja orjameelsust. Väidetavalt olevat väljaanne loodud baltisakslaste toel, et võõrutada eestlasi rahvusliku ärkamisaja käremeelsest suunast. Pärast 1905. a revolutsiooni, eriti pärast karistussalklaste saabumist Vassili Mölder Saarlasele enam luuletusi ei pakkunud – lehe hoiak tundus talle liialt liberaalne (loe: kajastas liialt Jaan Tõnissoni 1905. a sügisel asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna vaateid).

---

Teadmiseks

Vassili Mölder (pseudonüüm V. Proletaarlane) (25.12.1878 – 05.07.1943)

Luuletaja ja prosaist sündis Saaremaal Pöide kihelkonnas Laimjala vallas ning õppis ühe aasta Kahtla külakoolis ja teise Kahtla vene kirikukoolis. Peamiselt haris end iseõppimise teel.

Nooruses rändas juhutöölisena kodusaarel ja ka mandril. Saatis ka sõnumeid ajalehele Saarlane.

Oli kontaktis ka Juhan Lilienbachiga

¹⁾

, kellele saatis kaastööd. Tegutses ka rändraamatukaupmehena.

Kuressaares töötas Hääle

²⁾

toimetuses. Oma revolutsioonilise tegevuse pärast sattus vanglasse.

Aastail 1940–41 oli Pöide vallas täitevkomitee esimehe asetäitja, ent pidi peagi Saksa vägede eest evakueeruma NSV Liitu, kus jätkas kaastööde saatmist ajakirjandusele.

Suri Verhneuralskis Tšeljabinski oblastis, kuhu on ka maetud. Tema mälestuskivi (ülemisel pildil) asub sünnikohas Tornimäel.

Oma värsse on Mölder avaldanud ajalehes Saarlane ja Juhan Lilienbachi väljaandeis. Samuti tõlkis ta vene kirjandust ja avaldas jutte, nt “Mispärast?”, “Suguvend”, “Heina ajal”.

Trükis on ilmunud vaid üks tema luulekogu, kus on tema värsside paremik.

Sõnajalad: [luuletused] / V. Proletarlane; Tallinn: Mõte, 1910 (Tallinn: V. Ehrenpreis).; 126 lk, [2] lk raamatukuulutusi; 20 cm.

Kokkuvõttes kasutatud: Saarlaste kirjarahvast / koostaja Helgi Allik; Kuressaare: H. Allik, 2003 (Kuressaare: G. Trükk), Saaremaa; lk 47.

¹⁾

Juhan Lilienbach (1870–1928) – Rakvere lähedal sündinud eesti vasakpoolsete vaadetega luuletaja ja kirjastaja. Aastail 1918–1919 oli seotud Eesti Töörahva Kommuuniga, pärast lüüasaamist Vabadussõjas elas Nõukogude Venemaal.

²⁾

1906. a 23. detsembril (vkj) Kuressaares ilmuma hakanud eestikeelne ajaleht, mis püüdis konkurendi, ajalehe Saarlane puudusi vältida. Tollastes oludes oli leht meelestatud küllaltki radikaalselt ja revolutsiooniliselt (pikemalt loe 2006. a 22. detsembri Oma Saarest, lk 10).