Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juulil jõustus uus töölepingu seadus (TLS ), mis tõi kaasa mõningaid muudatusi ka töövaidluskomisjonide (TVK) tegevuses. Kui senini sai TVK-le esitada nõudeid summas kuni 50 000 kr, siis nüüd on nõude ülempiir 150 000 kr.
Uudne on seegi, et pooltele ei tehta otsust teatavaks mitte asja arutamise päeval, vaid viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.
Muutunud on otsuse kättetoimetamise kord. Kui TVK poolt väljastusteatega edastatud otsust ei ole võimalik adressaadile üle anda ning see tuleb hoiutähtaja möödumisel postiasutusest tagasi, edastab TVK otsuse kullerile. Viimase ülesanne on toimetada otsus tööandja äriregistri aadressile vähemalt kahel korral erinevatel aegadel. Kui ka siis ei õnnestu otsust üle anda, jäetakse teade, et otsus on hoiustatud TVK-s ning otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate jätmisest adressaadi elu- või asukohajärgsele aadressile.
Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kord muutus
Kui seni sai töölepingu vaidlustamise nõude esitada ühe kuu jooksul, arvates töölepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates, siis nüüd tuleb nõue esitada 30 kalendripäeva jooksul, arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seega ei saa enam oodata töölepingu lõppemist, et alustada töövaidlust, kuna selleks ajaks võib nõude esitamise tähtaeg olla juba möödunud. Siinkohal on oluline rõhutada, et 30-kalendripäevane vaidlustamise tähtaeg kehtib nii tööandjale, kes on saanud töötajalt töölepingu ülesütlemisavalduse, kui ka töötajale, kes on saanud vastava avalduse tööandjalt.
Töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni. Seetõttu peab asjast huvitatud pool vaidluse korral alati suutma tõendada, et ta on ülesütlemisavalduse esitanud ja et see on jõudnud teise pooleni.
Erinevalt vanast TLS-st, kus töötaja pidi töölt lahkumiseks esitama alati kirjaliku avalduse ja tööandja pidi töötajale teatama töölepingu lõppemisest kirjalikus vormis, lubab uus TLS teise poole teavitamiseks kasutada ka muid vorme, nn kirjalikku taasesitamist võimaldavaid vorme. Sellised vormid on näiteks meilikiri, telegramm, faks jms.
Töötaja, kes töötas klienditeenindajana ühes kaubandusettevõttes, esitas meili teel töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse sooviga lahkuda töölt päevapealt põhjusel, et tööandja oli paar päeva hilinenud töötasu väljamaksmisega.
TLS-i kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingut (näiteks viivitab töötasu maksmisega, ei kindlusta tööga, kohtleb töötajat ebaväärikalt, ei taga ohutuid töötingimusi jne), ning lahkuda võib praktiliselt päevapealt. Kuigi seadus ei sätesta töötajale siinkohal etteteatamistähtaegu, on siiski mõistlik teisele poolele ette teada anda oma lahkumissoovist, kas või mõni päev.
Oluline on dokumentaalne tõestus
Töötaja eelnimetatud põhjusel lahkumisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Erakorralist töölt lahkumist peab töötaja alati põhjendama. Kui tööandja ei ole töötaja lahkumise põhjendustega nõus, peab ta 30 kalendripäeva jooksul esitama avalduse TVK-le töötajapoolse töölepingu üles-ütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Eelpool nimetatud näites tööandja seda ei teinud. Selle asemel saatis ta töötajale hoopis vastumeili, kus selgitas palga maksmisega viivitamise põhjuseid ja teatas, et ei ole töötaja erakorralise lahkumisega nõus. Tööandja oli seisukohal, et ta ei ole lepingut rikkunud, ning nõudis, et töötaja jätkaks töötamist. Töötaja enam tööle ei läinud, kuna oli ju lepingu üles öelnud ja tööandja oli asjast informeeritud.
TVK-sse pöördus töötaja põhjusel, et tööandja keeldus talle andmast dokumenti, milles nähtuks töölepingu lõppemise päev ja alus, samuti oli maksmata lõpparve, sh hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TVK-s tõendas töötaja, et oli esitanud tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ning see oli ka jõudnud teise pooleni. Kuna tööandja ei olnud TVK-le avaldust esitanud töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, jäi TVK-l üle vaid fikseerida töölepingu ülesütlemine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, TLS-i § 91 lg 2 alusel, ning mõista töötaja kasuks välja saamata jäänud hüvitised.
Kui tööandja oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise õigeaegselt vaidlustanud, oleks töötaja pidanud TVK-s tõendama ka seda, et tal olid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvad põhjused ehk tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise. Juhul kui töötaja seda ära ei tõenda, loeb TVK töötaja töölepingu lõppenuks korraliselt, seaduses sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamisega.
Kui nüüd töötaja oli töölt lahkunud päevapealt või mõnepäevase etteteatamisega, loeb komisjon, et töötaja oleks pidanud järgima 30-päevast etteteatamistähtaega, ning tööandjal tekib alus nõuda töötajalt hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Antud näite puhul ei oleks töötaja suure tõenäosusega suutnud tõendada, et tööandja oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Seega peab töölepingu erakorralisel ülesütlemisel alati jälgima, et oleks mõjuv põhjus ja et selle olemasolu suudetakse vajadusel tõendada. Öeldu kehtib ka tööandja kohta, kes saabki töötaja töölepingu üles öelda ainult erakorraliselt kas majanduslikel või töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Samuti tuleb meeles pidada, et kui töölepingu üles-ütlemisavalduses sisalduv ei ole ühele või teisele poolele vastuvõetav, tuleb töövaidluse alustamiseks TVK-sse pöörduda 30 kalendripäeva jooksul.