Kas Saaremaal võiks olla väeosa?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Endine kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert avaldas mõni aeg tagasi arvamust, et vaenlasel oleks kõige kasulikum tuua oma õhutõrjeüksused Eesti saartele, et neutraliseerida Lääne õhujõudude baseerumine Baltikumis. Ka president Arnold Rüütel käis kunagi välja idee NATO baaside toomisest Saaremaale. Mida arvavad aga meie riigikogusse pürgijad – kas Saaremaal võiks olla mõni väeosa (kui mitte NATO baas, siis merevägi näiteks) või piisab ühest rannakaitsekaatrist ja kaitseliidu malevast?

Mart Mäeker
Eesti Keskerakond

Saaremaale oleks kindlasti vaja mingit väeosa, kas see peaks olema Eesti kaitseväkke kuuluv või NATO baas, on muidugi pikema arutelu teema. Minule isiklikult tundub, et kohaliku kaitsetahte kasvatamiseks noore põlvkonna hulgas oleks parem variant eesti oma noortest meestest koosnev väeosa.



Esiteks tõuseks vastutus ja arusaamine riigikaitse tähtsusest, samuti oleks võimalike konfliktide korral tagatud võimalus osutada vastupanu pikema perioodi vältel. Kui riigikaitse on liialt tsentraliseeritud, siis oleks potentsiaalsel vaenlasel võimalik väga lühikese aja jooksul neutraliseerida meie suhteliselt väikene kaitsevägi.



Teine oluline põhjus väeosa loomiseks Saaremaal oleks regionaalpoliitiline. Tänaste maakondade peamine probleem on töökohtade vähesus, mille tõttu toimub pidev noorte ja tööjõuliste inimeste väljavool. Iga selline riigieelarvelisel finantseerimisel toimiv üksus tooks maakonda täiendavat raha, looks töökohti ja elavdaks kohalikku elu. Kui siiani on regionaalpoliitikast enamasti vaid räägitud, siis väeosa loomine Saaremaal oleks tõsine riigipoolne samm tegeliku regionaalpoliitika teostamisel.


Aivo Lind
Eestimaa Rahvaliit

USA või NATO baas Eestis ilmselt tugevdaks meie riigi julgeolekut. Kas need baasid aga Saaremaal peaksid olema, on küsitav. Praegu on Venemaa oma ühtse õhukaitsesüsteemiga (mille osad paiknevad ka Kaliningradi oblastis ja Valgevenes!) suuteline kaitsma oma piiride puutumatust ja relvadega S-300, S-400 vajadusel blokeerima ka suure osa Läänemere õhuruumist.



NATO võimaliku ühise sõjalise kaitseoperatsiooni edukus Balti riikides ja Eestis sõltub paljuski sellest, kas NATO-sse seni mittekuuluvad Rootsi ja Soome loobuvad sõjalise konflikti korral neutraalsusest ning avavad oma õhuruumi ja rannikuäärse territoriaalmere NATO liitlastele või mitte.



Seda, mida Venemaa oma sõjalistes operatiivplaanides kavandab ja mida nende väed hiljutistel õppustel harjutasid, võime otsese info puudumisel vaid oletada. Teame, et Venemaa hävituslennukid peavad praegu Peterburi kandist Kaliningradi oblastisse jõudmiseks lendama Läänemere kohal ringi ümber Eesti, Läti ja Leedu. Nende lendude jälgimisel töötab radar Muhus ka meie NATO liitlaste heaks.



Sõjalise konflikti korral võib oletada, et vajalike tugipunktide hõivamine Saaremaal ja Kuramaa läänerannikul on Venemaa jaoks oluline taktikaline samm, mis võimaldab blokeerida NATO liitlaste appituleku ka Rootsi kaudu. Kui usume Venemaa ja NATO koostööalgatustesse ja raketikaitsealase koostöö tulevikku, võime ühel heal päeval avastada, et vastastikuseid pingeid on õnnestunud maandada.



Kuna Saaremaa on samahästi kui Euroopa Liidu sisesaar, siis võivad ohtu julgeolekule kätkeda endas ka rahvusvahelised laevateed, merepiiride rikkumine ja North-Stream. Võimalikud on laevaõnnetused, reostused, provokatsioonid jms. Niisuguste situatsioonide tuvastamiseks ja lahendamiseks on eelkõige vajalik korralik tehnika nagu sensorid (radarid) jms, varustus ja kiire reageerimine.



Piirivalve ja Kaitseliidu malev – juhul kui nad on korralikult mehitatud, varustatud, relvastatud ja omavad paari rannakaitselaeva – on Saaremaale piisav tagatis. Siinkohal on oluline märkida, et seadustega peab olema tagatud eri ametkondade koostöö. Kui jätkub siiani kestnud ametkondlike “vürstiriigikeste” ülesehitamine, ei saa rääkida paindlikkusest ega jätkusuutlikkusest.


Üllar Õun
üksikkandidaat

Hirmutamine on kõige lihtsam viis rumalat massi juhtida ja valimisi võita. Sellest on saanud meie poliitikute küüniline relv rahva ohjamisel. Hirm on jõud, mis halvab analüüsi- ja mõttevõime ning aitab vältida igasuguseid sisulisi diskussioone ühiskondlike valikute tegemisel.



Olen isamaa kaitsmisega täiesti nõus ja valmis teda ka ise kaitsma. Kuid andke andeks, ma ei saa täpselt aru, kes on täna vaenlane? Kas dalai-laama, kellega kardetakse isegi kohtuda, või rootslased, kelle käes on meie raha ja eesti perede kodud, või soomlased, kes julgesid Euroopale vajaliku Nord Streami gaasijuhtme vastu võtta, või hoopiski hästitasustatud kõrged riigiametnikud, kelle lühinägelikkuse tõttu kulutatakse iga päev mõttetult miljoneid kroone/eurosid maksumaksja raha.



Näited lähiajaloost: Rein Langi, justiitsministeeriumi ja AS-i Vopak E.O.S vahelise vaidluse tõttu kaotab Eesti riik ca miljon krooni päevas, valitsuse otsuse tõttu võidelda vastu Euroopale vajalikule Nord Streami gaasijuhtmele kaotab Eesti riik ca miljard krooni /100 milj dollarit gaasijuhtme transiiditasu aastas, iga eestlane imikust vanurini oleks saanud 1000 krooni aastas lisaraha, see gaasijuhe tuleb ju niikuinii, ja lisaks saavad Soome kalurid kompensatsiooni ka püügiala vähenemise eest. Keskkonnaministeeriumi tehtud rumalate, pahatahtlike otsuste kinnimätsimiseks kuluvatest miljonitest rääkimata.



Öelge, miks ei võiks mõistusega asju lahendada ja suunata see mõttetult kulutatud raha hoopiski laste, noorte, puudega isikute, vanurite toetuseks ja abistamiseks. Praegu, kõrgtehnoloogia ja kosmosesõdade ajastul NATO-s, Euroopa Liidu osana – keda me siis peaksime kartma, millist vaenlast?



Ja kui võetaksegi vastu otsus, et Saaremaal peaksid baseeruma NATO sõjaväebaasid, siis mis saab meil olla lisatöökohtade vastu? Või kui me tõesti ei soovi neid töökohti, joonistame kadakase karjamaa jällegi meelevaldselt Naturasse, väidame, et ussikeste ja liblikate ristsigimine on veel uurimata, ja asi JOKK.



Rein Teesalu
üksikkandidaat

Militaarküsimustes võhikuna on mul raske vastata küsimusele, kas Saaremaal võiks olla mõni väeosa (kui mitte NATO baas, siis merevägi näiteks) või piisab ühest rannakaitsekaatrist ja Kaitseliidu malevast.


Siin juhinduksin kaitseministeeriumi ja ka välisministeeriumi seisukohast.



Kui meie kaitseministeerium peab otstarbekaks NATO baasi olemasolu Saaremaal ja samal arvamusel on NATO strateegid, siis NATO liikmena tulebki meil sellele baasile sobiv koht otsida, et ta ei segaks saarlaste elu ja ettevõtmisi. Tegemist ei ole ju mõne okupatsiooniarmee baasiga, vaid peaaegu meie oma baasiga, kuna Eesti on NATO liige.



Lisaks militaarfunktsioonile võib NATO baas Saaremaale kasulik olla töökohtade tekitamisega baasi teenindamiseks ja mitmesuguste kompensatsioonidega (maa, taristu jne eest).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles