Hobisportlane Reimo Nook: kõige olulisem on jälgida toitumist

Foto: Saarte Hääl

Vaatamata sellele, et saarlasest harrastussportlane Reimo Nook on terve elu spordiga tegelenud, kaalus mees kaheksa aastat tagasi 128 kilo. Kuue kuuga suutis ta kaalu langetada 35 kilo, ja seda näitajat on ta suutnud hoida tänaseni.

Reimo ütleb, et kaalu langetades on ta võitnud hea enesetunde ja saanud võimaluse tegeleda nende asjadega, mida ta on tahtnud. “Igas nüansis, mida teen, püüan ma hästi ja põhjalikult teha. Kaalulangetamine andis mulle võimaluse tegeleda tõsisemalt kestvusspordialadega nagu suusatamine ja jalgratas,” selgitab Reimo.

Olgugi et ta ise arvab, et ta ei ole ka praegu ideaalkaalus ning võiks veel kergem olla, ütleb ta, et kuskil peab elu ka mõnus olema. “Tunnen ennast hästi ja see ongi kõige tähtsam,” ütleb mees, kes on praegu saavutanud spordis oma sõnul elu parimad tulemused. Kunagine mitmekordne Saaremaa meister korvpallis on nüüd oma vanuserühmas Eesti meister jalgrattaspordis.

Tähtis on jälgida toitumist

“Ainult spordiga kaalu ei hoia, tegelikult on kõik kinni toitumises. Kui sa seda ei jälgi, siis ei jõua sa eluilmas nii palju trenni teha, et seda kõike, mida sa sisse sööd, jõuaksid ära kulutada,” räägib Reimo oma põhitõdedest. Ta lisab, et kõige suurem viga, mida kaalulangetajad teevad, ongi see, et nad üritavad trenni palju teha ja siis söövad kaotatud energiakulu topelt tagasi. Tugeva iseloomuga mees ütleb, et kaalus mahavõtmine saab alguse just nimelt toitumisest, mida tuleb jälgida. “Kõigepealt jälgida toitumist, siis liikumine ja “kirsiks tordi peal” on trenn.”

Tema ise hakkas kaalu langetama ajal, kui ootas seljaoperatsiooni ja midagi teha ei saanud. Ilma kellegi käest nõu küsimata, vaid oma peaga mõeldes. “Ma ei ole toitumisteadlane, aga ma arvan, et kõige tähtsam on üritada ainevahetust muuta. Oma kogemustest võin öelda, et kui sa teed muutuse toitumises, siis algul on see efekt päris suur, kaalu kukub alla päris palju,” räägib ta, lisades, et põhilised on süsivesikud, mida üle tarbitakse.

Kui nendest saadud energiat ära ei tarbi, siis see muutubki rasvaks. Reimo märgib, et kui tema kaalu langetas, siis üritas ta vältida pealelõunati just magusat. Kuue kuuga 35 kilogrammi maha võtta oli ka tema enda arvates siiski palju. Kuigi lõpus tekkis tal isegi kaalu langetades sportlik hasart. Normaalne oleks kaalu langetada kilo-kaks kuus, temal aga tuli suisa viis kilo kuus.

Reimo sööb pigem tihedamini, aga mitte palju korraga. Kuigi tal on pikad trennid, vahel sõidab rattaga 3–4 tundi, tõdeb ta, et tegelikult peaks vahepeal sööma. Tunni kestnud treeningu puhul on tähtis, et kohe pärast treeningut ei hakkaks tugevasti sööma, pigem oodata ja juua taastavaid jooke ning alles siis, kui isu on väiksemaks läinud, hakata sööma.

Kui küsin, mida arvata sellest levinud arvamusest, et pärast kella 18 ei tohiks enam süüa, naerab Reimo, et tema läheks küll hulluks, kui söögivahe järgmise hommikuni oleks suisa 13 tundi. “Viis korda päevas tuleb ikka süüa,” räägib ta, lisades, et sööma peab ikka mõistusega. Kõike võib, kuid mitte palju.

Kaalu langetades võidad hea enesetunde

Reimo arvab, et need on kõige tublimad, kes käivad vesivõimlemises. Pärast ujumist on kõht kohutavalt tühi ning need inimesed, kes sellega üritavad kaalu langetada, peavad olema väga tugeva tahtejõuga. Niisamuti segavad kaalulangetamist igasugused alkoholiga peod. Võib-olla, et joogist saadud kalorid ei olegi nii suured, aga tekib meeletu söögiisu ja siis tuleb jälle nullist pihta hakata. Kaalu langetades võiks pidutsemises teha paarikuuse pausi.

“Neil inimestel, kes tahavad alla võtta, peab trenni ja toitumise suhe olema paigas. Toitumine on kõige tähtsam võti. Kui su kaal hakkab alla minema, siis sa jõuad, saad ning tahad rohkem teha. Kui sa treenid selle mõttega, et teen täna tund aega kauem, lähen koju ja mõtlen, et nüüd võin kahe kotleti asemel süüa neli, siis tegelikult ei ole see mõistlik.

Süüa tuleb selleks, et suudaks elada, töötada ja treenida, mitte treenida selleks, et süüa,” kinnitab tahtejõuline mees. Reimo kuulub ka nende hulka, kes käivad palju jala, hoolimata sellest, milline on ilm.

Ole endas kindel

Selle kohta, kas toitumist jälgida on raske, ütleb Reimo, et sa pead endas väga kindel olema. “Lihtsatele asjadele ei tohi alluda ja mõnda asja tuleb vältida,” räägib ta. Tuleb vaadata, mida sööd. Ühest kindlat reeglit ei ole. “Mis ühele sobib, see ei pruugi teisele sobida,” tõdeb ta. “Ideaal on see, kui ennast hästi tunned.”

Reimo soovitab kõigil võimalikult palju jala käia ja rattaga sõita. “Kui siin rääkida seda, et ei saa minna näiteks tööle rattaga, et tekib higi, siis see on meie ühiskonna väär arusaam. Välismaal näiteks paljud käivad rulluiskudega tööl, niisamuti ärimehed, kellel on kingad seljakotis,” märgib ta.

Kuressaares on tema sõnul näha näiteks seda, et tasuta parkimisel on omad miinused. Kui oleks tasuline, siis pargiksid rohkem turistid ja oma inimesed tuleksid jala kesklinna. Kuressaares on kõik ju nii lähedal ja siin on väga korralikud sõiduteed, arvab ta.

“Inimene peab kõike tegema, et endaga rahul olla. Mõni on ülekaaluga ka rahul. See on suhtumise küsimus. Süüa tuleb normaalselt kõike, mida organism tahab. Ega meie kliima ei ole lihtne kaaluhoidmise ja -langetamise koha pealt. Lõunamaa inimestel on see kindlasti lihtsam,” ütleb Reimo lõpetuseks.