Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2019/04/29/12011905t1h6588.jpg)
MTÜ Eesti Kalapüüdjate Ühing mai alguses alanud projekti “Kormoranide munade õlitamine Eestis, et ohjata kormoranide arvukust ja vähendada kahju tekitamist keskkonnale” tulemused on nüüd teada.
Kuues linnukoloonias õlitati kokku 5741 muna ning pärast juunikuus toimunud kontrollkäiku saadud tulemuste analüüsimist selgus, et oletuslikult vähendati kormoranikolooniate sigimispotentsiaali õlitamisega keskmiselt 64%.
“See on vaid teoreetiline matemaatiline arvutus. Lisaks mõjutavad koorumise edukust embrüonaalne suremus, pesade rüüstamine ja pesade uppumine. Pärast poegade koorumist mõjutab lennuvõimestumist veel röövlus ning suremine teistel põhjustel enne lennuvõimestumist,” märkis keskkonnaameti looduskaitse bioloog Ivar Ojaste.
Kormorani pesi leiti Kakralaiul, Kerjurahul, Suurkuival ja Hülgerahul, Vulligrunnil ja Bjärrgrannel ning kokku õlitati maikuus 5741 muna. Kormoranikolooniate koguproduktsiooniks loeti 8988.
Suurima koguproduktsiooniga kolooniast Vulligrunnist oli teise külastuse ajal suurem osa vee all. Loendati 285 pesa, kus oli kokku 86 uut muna ja 142 poega. Kontrollkäigul täheldati ka hõbekajakate aktiivset rüüstetegevust kormoranipesade kallal. Kui koloonia koguproduktsiooniks võtta 2303 muna, siis vähendati koloonia sigimispotentsiaali õlitamisega 90%.
Teisel kontrollkäigul väiksemasse kolooniasse Kakralaiule avastati, et linnud olid juurde ehitanud 168 pesa ning pesade üldarv oli nüüd 305. Pesades loendati kokku 392 muna ja 93 poega ehk pärast esimest külastust olid kormoranid juurde munenud 439 muna. Kui koloonia koguproduktsiooniks võtta 485 muna, siis vähendati õlitamisega koloonia sigimispotentsiaali 9%.
Mitmes koloonias täheldati pärast inimeste saabumist ja kormoranide lahkumist pesadelt aktiivset hõbekajakate poolset pesade rüüstamist, mis kestis reeglina vähemalt kogu inimeste koloonias viibimise aja.
Hülgerahul leiti kontrollkäigul vaid 42 tühja pesakuhilat ja mõned üksikud munakoored kivide vahel. Laiul oli märgata inimtegevuse jälgi. Arvestades Hobulaiu lähedust, kus paikneb mitu suvilat, võib Ivar Ojaste sõnul oletada eeskätt inimeste poolset kormoranikoloonia rüüstamist.
Kormoranimunade õlitamine on lubatud kormorani kaitse ja ohjeldamise tegevuskava kohaselt ning seda võib teha 12. maini. Õli on loodusele ohutu. Nimetatud tegevuskava eesmärk on kormorani tekitatud kahjustuste vältimine ja vähendamine, seadmata seejuures ohtu kormorani populatsiooni säilimist meie looduses.
Kormoran
- Kormoran on suur kalatoiduline veelind, kelle populatsioon Eestis on kasvanud aasta-aastalt, küündides 2006. aastal üle 11 500 pesitsuspaari. Täiskasvanud kormoran vajab ööpäevase toiduvajaduse katmiseks 350–500 g kalu ja on osav kalastaja. Sageli on kormoranide toidulaual särg, ahven, tint ja kiisk.
- Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja siis liha tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga
Allikas: Wikipedia