Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa või Saare maakond? Eestis on olnud tavaks, et maakonna kohta kasutatakse lühendit ja see on valdav. Kuidagi lohisev tundub ju Võru maakond, Lääne maakond, Harju maakond jne. Ikka on Võrumaa, Läänemaa, Harjumaa…
Vaadates uut Saaremaa kontuuriga kirjamarki, tekitas see minus vastakaid mõtteid.
Igati ilus mark, aga… Saaremaa on ju maakond, kuhu kuulub ka teisi saari. Siis saan aru, et tegu on Eesti suurima saare kontuuriga ning teisi saari ei saagi olla.
Püüd ennast kehtestada
Kohe meenuvad arutelud Saaremaa brändi ümber, muhulaste protestid, püüd ennast kehtestada, mis õnnestuski. Küsitav on, kas bränd sellest võitis. Sagedased märkused jutuajamistes, kus on kasutatud Saaremaad maakonna mõistes, et muhulastega polegi arvestatud.
Olgugi et mõnelgi korral on see lihtsalt naljaks öeldud, kuid samas on tunda pisikest okast, mis kriibib. Olen aru saanud, et mõnikord võib see okas olla tuntav, ning püüdnud kasutada nimetust Saare maakond. Samas on see natuke häiriv, sest mõnusam oleks ju öelda "Saaremaa".
Miks siis Eesti suurim saar muudab elu keerulisemaks? Selles on ilmselt oma osa ka minevikul. Kunagi oli Muhu omaette saar, oma elu ja oluga, mille juured viivad Läänemaa poole. On ju läänlaste tikandidki vanemad kui muhulaste omad, kuid seos rahva tihedast läbikäimisest on olemas.
Rohkem kui sada aastat tagasi valmis saanud Väikese väina tamm sidus muhulased suure saare Saaremaa külge.
Mõneti teenib ju Väikese väina tamm Saaremaa elanike huvi.
Muhulased liikusid ja liiguvad tänagi meelsasti Mandri-Eesti poole, suurema avatuse poole. Nii muutuski Muhu vähemtähtsaks ja võõrale sageli märkamatuks.
Olen lugenud kirjatükke selle kohta, et Virtsust jõuame pärast laevasõitu kohe Kuressaarde. Aegapidi hakkab kõik see mõjuma ja tahe ennast kehtestada vahendeid valimata on mõistetav. Meenutagem lähiminevikust brändisaagat.
Praamilt otse Saaremaale?
Nüüd on aga juhtunud midagi kummalist, suure saare elanikel on tekkinud vajadus ka ennast kehtestada, ära märkida, et tegu on Saaremaaga, just saarega, mitte maakonnaga. Saaremaa kontuuriga kena mark on ka üks võimalus ennast nähtavaks teha.
Kuhu jääb aga ühistunne, uhkus oma maakonna üle, tahe koos olla, olla üks maakond, ühiste huvide ja tegemistega? Kahju, kui kõik see kannatab selle tõttu, et maakonna nimetus varjutab ühistunnet ja vahel isegi pidurdab koostööd.
Ehk tuleks haldusreformi käigus mõelda, milline võiks olla maakonna nimi, et keegi ei tunneks ennast kõrvalejäetuna?
Elvi Viira
MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator