Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/29/12017295t1h0cca.jpg)
On reede, kuulan hommikusi proove ning minu juurde astub eelmisel aastal Saaremaa ühisgümnaasiumis peetud konkursil üles astunud solist ja küsib: "Kas teil on kaks koolimaja?"
Puhken naerma ning jutustan talle, kuidas Inspira konkursi korraldamise enda peale võttis ning küsin neiult veel enne oma toimetuste jätkamist konkursi kava, kus ilutsevad kõigi lauljate nimed, kes pääsesid läbi tihedast demovoorust, kuhu laekus 135 salvestist.
Finaali pääsenute nimekirja vaadates kumab vastu sama muster, mis varasematelgi aastatel. Kahe päeva jooksul käivad tänavugi lavalt läbi lauljad kogu Eestist, esindamata jäävad vaid Võrumaa ja Hiiumaa.
SÜGi vabariiklik solistide konkurss on Eesti lauljate koorekihiga ümber kolinud Kuressaare gümnaasiumisse.
Uus, kuid vana moodi
Võtan enda jaoks selle aja ning vaatan, mis siis ka ühest linna otsast teise rännanud konkursis muutnud on. Konkurss kannab uut nime Solistica. Laval on uhke kootud logo ning saali kaunistavad kõiksugused mereteemalised aksessuaarid, bänd on endiselt professionaal-ne ning lavale saab endiselt läbi söökla.
"Kõik on uus, kuid siiski vana moodi." Miskipärast hakkab mind see laul ikka ja jälle kummitama, kui mõttes võrdlen kaht konkurssi. Avamisel kõlab SÜGi hümni asemel siiski KGle omane viis Teele Viira ning kooli mudilaskooride esituses.
Ma isegi ei võistle sel aastal, kuid närvipinge on sees nii suur, et kardan lava taga oma pulssi katsuda. Mõtlen lihtsalt ilusatele asjadele ning kuulan veel ära uue konkursi kooli direktori Toomas Takkise kõne viimased sõnad: "Ma olen tänulik, et meie koolile on antud au seda konkurssi jätkata, kuid eks me ikka natukene peame upgrade'ima ka".
On aeg oma nägu taas aukartustäratavale žüriile näidata: "Teie ette astub ühendmudilaskoor, solistiks 16. üleriigilise solistide konkursi grand prix´ võitja. Dirigeerib Heldur-Harri Põlda. Seade autor..."
Räägitakse veel midagi, kuid närvipinge ei lase mul keskenduda muule kui vaid sellele, et mu jalg jumala eest värisema ei hakkaks. Ajan sõnu sassi ning imestan, kuidas see sai üldse võimalik olla, et ma samalaadse konkursi kunagi võitnud olen.
Aeg möödub linnulennul
Kuulan kontserte ning seda teeb saalitäie rahva seas ka Sirje Medell, kes pole küll lõppvooru žüriis, kuid teeb samamoodi märkmeid ning kannab kaasas samasugust mappi. Nimelt on Solistica üks uuendus tuua konkursile laulja-sõber-konsultant, kes teeb laulude ajal märkmeid ning pärast annab tagasisidet nii lauljatele kui juhendajatele. Pärast iga vanuserühma kontserdi lõppu on pool tundi vestlemiseks nii ühe kui teisega.
Samal ajal saadetakse žürii vahekokkuvõtteid tegema. Tänavu kuulub žüriisse seitse liiget: Diana Õun, Arno Tamm, Teele Viira, Urmas Lattikas, Heiko Liiv, Silvi Vrait ning Thea Paluoja.
Esimese päeva lõpp on uhke! Lauljad on tasemel ning sama kõrgtasemelist kabareed oodatakse ka Saaremaa ühisgümnaasiumi rännates, et näha traditsioonilist üheteistkümnendike etendust. On vaid hea meel selle üle, et SÜGi saali uks on üks nendest, mis avatakse võistleja märgi ettenäitamisel.
Teine päev jätkub samas vaimus. Žürii üritab panna oma emotsioonile vastava hinde ning õige pea jõuab lõpule ka kõige vanem vanuserühm.
Lõpetamiseni on veel paar tundi, kuid need mööduvad linnulennul. Uue võistlusreglemendi kohaselt tuleb igal vanuserühma võitjal esitada oma laul uuesti ning sättimine võtab oma aja.
Saali kutsutakse žürii. Võistlejate pinge aina kasvab. Tiit Pauluse kitarriõpilased esitavad "Jaanuse laulu", milles kohtusid Jaanus KGst ning tüdruk SÜGist. Rahvas ei pea paljuks kaasa laulda ning taas kord ununeb võistluspinge.
Lava ette kutsutakse žürii, kes teeb teatavaks kahe päeva tulemused. Jagatakse välja hulgaliselt saaremaiseid eripreemiaid ning lõpuks tehakse teatavaks ka iga vanuserühma esikolmik.
Tüdrukud võtavad veel loosi, et selgitada välja esinemisjärjekord.
Lauljatele ootamatu seigana kuulutatakse välja veel ka žürii uus koosseis, kuhu kuuluvad seitsmele põhiliikmele lisaks veel konsultant, saatebändi basskitarrist, helimees ning eelmise aasta konkursi võitja. Kolm laulu kuulatakse ära ning iga žüriiliige paneb oma lemmiku nime taha ristikese.
Küllaltki üksmeelselt sünnib otsus, et grand prix´ võitjaks tuleb kuulutada noorima vanuserühma laulja. On ta nüüd Solistica esimene või solistika seitsmeteistkümnes, erilist vahet ju polegi.