Samblikest, sammaldest ja võsastumisest Kaali kraatrites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaal on lahvatanud diskussioon järvekontsertide lubatavuse üle Kaalis. Olin ligi 30 aastat teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni esimees ja julgen seetõttu kinnitada, et kõigi nende aastate jooksul oli komisjoni suurim murelaps kraatrite heakord ja neile juurdepääsu tagamine.
Iga lapski teab, et võsa eemaldamata ja heina niitmata ei julgeks me kraatreid reklaamida ega loodushuvilistele tutvustada. On ilmselge, et iga niitmisega muutub ka taimkatte kooslus ja kui me tahame kraatrite looduslikku olukorda säilitada, tuleks igasugune inimtegevus neis ja nende ümbruses lõpetada või lubada seda vaid keskkonnatöötajate valvsa silma all, mille kohta tuleks iga kord teha vastav akt.
Igasuguse keskkonnamõju hinnangu aluseks on tegevuse eelse ja järgse seisundi võrdlemine ja tekitatud kahju kindlaksmääramine selle alusel. Ma ei anna soovitusi järvekontserdi korraldamise või ärajätmise kohta, sest see kuulub keskkonnaameti võimkonda, kuid viitan olukorra absurdsusele, sest ilmselgelt muudab kraatri nõlvade võsast puhastamine ja heina niitmine taimekooslusi rohkem kui kahepäevane kontsert. Pealegi tuleb silmas pidada, et peakraatri veetase muutub suures ulatuses ja seegi muudab nõlvade taimkatet drastiliselt. Näiteks 2003. aasta hilissügisel oli kraater praktiliselt kuiv, kuid uurijad teavad ka väga veerohkeid aastaid, mil kraater on "silmini" vett täis.
Väikekraatrite taimestikku pole praktiliselt uuritud ja ka peakraatri kohta on andmeid kasinalt. Neid tehti kadunud Livia Laasimeri juhtimisel 70-ndatel aastatel. Hiljem on peakraatri taimkatte arengut uurinud M. Abakumova, kes 1981. aastal kaitses Tartu ülikoolis diplomitööd "Kaali järve ümbruse taimkatte areng seoses järve ajalooga". Kahjuks on tema järeldused suures osas trükis avaldamata jäänud.
Taimkatte tekkimine ja muutumine kraatri nõlvadel on sõltunud deluviaalsete protsesside intensiivsusest. Esmases pioneertaimestikus olid valdavad samblad ja samblikud, millele on hiljem lisandunud teised taimerühmad. Kraatri nõlvadel tekkinud huumust ja taimejäänuseid on pidevalt erodeeritud järvikusse ja seda ka ilma otsese inimmõjuta, eriti tugevasti kevadise lumesulamise aegu.
Kutsun kõiki vaidlevaid pooli lähenema teemale tõsiteaduslikult ja suhtuma oma otsuste langetamisel kraatri morfoloogiat ja taimkatet mõjutavatesse arvukatesse faktoritesse loomingulisemalt. Vaid selle foonil saame anda hinnangu ka kahepäevase kontserdi võimalikule mõjule samblike kasvu osas. Järeldus, et mõne samblaliigi arvukus on mõne aasta jooksul suurenenud või vähenenud, ei baseeru detailsel kaardistamisel ega erinevate mõjurite komplekssel hinnangul.
Anto Raukas geoloog